Tallinnas hakatakse haiglaid reformima

14. oktoobri Eesti Päevalehes teatatakse, et kui saab teoks Tallinna abilinnapea Ants Leemetsa ja tema mõttekaaslaste reformikava, on aasta pärast pealinnas praeguse paarikümne raviasutuse asemel 4 suurhaiglat ja ameti peab maha panema 15 peaarsti. Haiglate ja polikliinikue liitmise tulemusena tekivad linnale kuuluvad Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla ning riigiasutusena Põhja-Eesti regionaalhaigla.

Seda teavet ei edastatud veel nädal tagasi aset leidnud Eesti Tervishoiujuhtide Kolleegiumi eestvedamisel korraldatud pressikonverentsil hotell Viru konverentsisaalis. Seal jagas põhiinformatsiooni Rootsi Rahvusliku Tervishoiu Ekspertgrupi tegevdirektor Caj Skoglund, kes ei esitanud lahendeid, kuidas peaks Eesti oma haiglaid reformima, vaid rääkis Rootsi kogemustest sihiga, et eestlased teeksid neist omad järeldused.

Ta pidas haiglaid äärmiselt komplitseeritud oragnaisatsioonideks, kus tuleb üles näidata lugupidamist ja austust kogu selle tarkvara vastu, mis sinna on koondunud. Teadagi on paljude haritud tohtrite seisukohad erinevad, mis nõuavad debatte.

Maailmas on paraegusajal haiglate arengus progresseeruv trend muutuda vähemaks - st vähendada haiglaid, seega voodikohti. Seda soodustab näiteks kindlasti päevakirurgia parem tehnoloogia ja tase. Sageli võib õhtuks patsient naasta koju, selle asemel jääda haiglasse nädalaks.

Skoglund pidas haiglate liitumist õigeks. Kuid ütles, et sellekohaseid näiteid on Rootsis nii edukad kui ka vähemedukad. Kuid õppida tuleks mõlemast. Vahel on liitmisel hea idee, kuid liitmisprotsess pole tõhus, või vastupidi jne. Enne, kui hakata liitma, tuleks vaagida valikuvõimalusi, eesmärke jne. Teha seda laiemas ringis.

""Muutus peab tulema," sõnas Rootsi mees, "kuid mina pole see mees siin Tallinnas, kes peab ütlema, mis õige, mis vale. Olen teisest süsteemist."

Pressikonverentsil avaldati kahtlust, et kas ei reformita pelgalt reformimise pärast.

Skoglundi sõnul on ka Rootsis avaldatud taolisi mõtteid. Seda enam, et alati pole õnnestunud reforme läbi viia korrektselt. Ja reaalses läbiviimise protsessis tekib alati raskusi. Skoglund tunnistas, et Rootsis tehti palju vigu. Näiteks arvati, et reformida on võimalik üpris lühikese ajaga. Tegelikult läks selleks palju rohkem aega. Reformimise käigus seati sihiks ravi kvaliteedi parandamine, kuid ka raha säästmine. Viimast säästa ei suudetud, kuna ravimite kallinemine pani sellele põntsu. Nagu ta ütes, 10 aasta jooksul säästetud iga issanda säästetud krooni napsas ära ravimite hinnatõus. Kuid ravi kvaliteet tõusis. Üks aga, mis põhjalikult nurjus, oli Skoglundi sõnul suutmatus panna haiglate personali mõistma, miks oli vaja muutusi ette võtta. Sest niipalju oli sellega seoses koondamisi, läbipõlemisi, inimlikke õnnetusi jne.

Eesti Päevalehes ütleb abilinnapea Leemets, et haiglate juhtimise ja struktuurireformi tahetakse järgmisel aastal ära teha. Kuid nagu Pelgulinna Haigla peaarst Vello Ilmoja kinnitas, ei saa enne voodikohti vähendama hakata, kui on arstinduses tööle hakanud täis hoos ambulatoorne, päevane osakond ja sotsiaalhooldus. Kui need aga aasta pärast meie plaanidele järgi ei jõua, mis siis?

SILLE MAKSIMOV