Õllelõhn meeldib ja mitte

USA teadlased väidavad, et väikestel lastel, kelle vanemad tarvitavad sageli alkohoolseid jooke, tekib vastumeelsus õllelõhna suhtes. Nad tõestasid seda lihtsa katse abil, kasutades mitmesuguseid lõhnu levitavaid plastikpudeleid. 83 tüdrukule ja 67 poisile vanuses 3-6a anti mängimiseks eri pudeleid, mil oli õlle, närimiskummi, hapnenud piima või mineraalõli lõhn. Kui lapsele pudelist tulev lõhn meeldis, hakkas ta sellega mängima või asetas kasti, kus olid tema lemmikmänguasjad. Vastandjuhul, kui lõhn oli ebameeldiv, viskas ta pudeli ära või pani teise kohta, kus olid juba varem kogunenud talle ebameeldivad lelud. Laste uurimisega samaaegselt küsitleti lapsevanemaid nende alkoholi kasutamise kohta. Selgus, et 86% lastele meeldis närimiskummi lõhn ja peaaegu kõigile (89%) ei meeldinud hapuks läinud piima lõhn. Veidi üle pooltele (53%) meeldis õllelõhn: kui aga lapsed grupeeriti vastavalt nende vanemate joomisharjumustele, tulid ilmsiks suured erinevused. Nimelt, ainult 27% lastele, kelle vanemad vähemal või suuremal määral tarvitasid alkoholi, meeldis õllelõhn. Seevastu karskete vanemate lastele meeldis õllelõhn 66% juhul. Katsetulemused olid üllatavad, et nii varajases eas ilmnes alkoholi pruukivate vanemate lastel negatiivne reaktsioon õllelõhna suhtes. Miks õllelõhn muutub lapsele vastumeelseks, on töö autorite arvates seotud väikese inimese negatiivsete mälestustega vanemate joomisest. Kuidas prognoosida lapse tulevikku, on väga keeruline probleem. Milliseks kujuneb reaktsioon alkoholi suhtes, oleneb ümbruskonnast ja muudest olukordadest, ka kasvatusmeetodite valikust.

TIINA TAMME,
ajakirjast The Lancet