Naised ja suitsetamine

Maailma Tervishoiu Organisatsiooni 1998.a andmeil suitsetas meie planeedil 47% meestest ja 12% naistest. Suitsetavate naiste osakaal varieerub märgatavalt eri piirkondades ja see on tunduvalt kõrgem Ameerikas ja Euroopas, ulatudes 30%ni.

Eriti palju on suitsetavaid naisi Brasiilias, Taanis ja Norras. Naiste suitsetamine levib kiiresti ka Lõuna- ja Ida-Aasias ning Vaikse ookeani läänepoolsetes maades, kus see on saanud naiste vabaduse sümboliks. Pealegi arvavad sealsed noored naised, et suitsetamine muudab nad saledaks ja ilusaks.

Naistel kaasneb suitsetamisega rida spetsiifilisi tervist ohustavaid tegureid. Need on seotud eelkõige suitsetamise kahjuliku mõjuga loodusest määratud emadusfunktsioonide täitmise, eriti raseduse ja sünnitusega, aga ka muude naise organismi iseärasustega. Suitsetavatel naistel on rohkesti riskitegureid mitmesuguste tervisehäirete tekkeks või nende süvenemiseks.

• Primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus)
• Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine
• Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel
• Enneaegne sünnitus
• Lapse väike sünnikaal
• Surnult sündinud laps
• Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil
• Südame-veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus
• Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk
• Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus)
• Puusaluu murrud menopausijärgsel perioodil

Lisaks sellele näitavad mitmed uurimused, et intensiivse suitsetamise korral tõuseb suu kaudu rasestumisvastaste preparaatide kasutamisel südame koronaarhaiguse risk.

Paljud naised arvavad, et suitsetamine muudab nad saledaks ja ilusaks

Mittesuitsetavate naiste tervist, kes elavad kodus koos suitsetavate perekonnaliikmetega, varitseb nn passiivse suitsetamise oht. Eelkõige on neil naistel suurenenud risk kopsuvähi tekkeks. Selle kinnituseks on Jaapani teadlaste andmed, kus uuriti 14a jooksul 91 540 mittesuitsetavat ja 17 366 suitsetavat üle 40a ja vanemat naist. Selgus, et passiivne suitsetamine on naistel põhjuslikuks teguriks kopsuvähi arengus ja sellega on seletatav, miks paljudel mittesuitsetavatel naistel tekib kopsuvähk. Samal ajal ei mõjutanud passiivne suitsetamine oluliselt riski maovähi, emakakaela vähi, samuti südame isheemiatõve tekkeks. Uurimistulemuste hindamisel kasutati standardiseeritud suremuse andmeid 100 000 inimese kohta. Uuritud isikud jaotati 3 rühma. I rühmas, kus oli 21 895 mittesuitsetavat naist ja kelle abikaasad ei suitsetanud, oli suremus 100 000 isiku kohta 8,7. II rühmas, kus oli 69 645 mittesuitsetavat naist, kuid kelle abikaasad suitsetasid, oli kopsuvähki suremuse näitaja 15,5. III rühmas, kuhu kuulus 17 366 suitsetavat naist, oli suremus kopsuvähki 32,29. Kokku suri 14a vaatlusperioodi jooksul kopsuvähki 346 naist.

Eriteadlased on seisukohal, et edasiste suitsetamisvastaste meetmete rakendamisel tuleb senisest suuremat tähelepanu osutada just naiste ja noorukite tervisele, sest nemad on suitsetamise suhtes kõige enam ohustatud elanikkonna kontingent. See suitsetamisvastane tegevuse suund peaks peegelduma nii rahvuslike kui mitmesuguste rahvusvaheliste tervishoiu organisatsioonide tööprogrammides.

TIINA TAMME,
ajakirjast Bulletin of the World health Organization