Abielu ei garanteeri neuroosist paranamist
Toimetusele tulnud kirjas küsib lugeja, mis on neuroos ja kas selle häire korral esineb tugevaid lööke südames ning kõhulahtisust. Samuti tunneb küsija huvi, kas ka 10 aastat meheta elamine võib viia neuroosini ja kas selle ravimisel aitab korraliku abikaasaga elama hakkamine 40aastasel naisel tervist parandada.
Vastab Lasnamäe Tervisekeskuse üldarst RITA SADÕJK:
"Neuroos on üsna levinud psühhogeenne (psüühilistest teguritest tingitud) tervisehäire, mida tänapäeval eristatakse ärevushäiretest ja depressioonist. Neuroos kujuneb välja pikka aega mõjuva ärritaja tagajärjel, ärritajaiks aga võib olla lugematu hulk tegureid. Halvad suhted perekonnas, raske majandusolukord, töö või tunnustuse puudumine, aga ka pidev emotsionaalne pinge tööl, ebakindlus tuleviku suhtes.
Tervisehäire võib avalduda kiires kehalises või vaimses väsimises pärast väiksematki pingutust, mistõttu väheneb ametialase või kõige tavalisema koduse töö tulemuslikkus. Tähelepanu hajub, väheneb keskendumisvõime, tekib väheviljakas mõtlemine. Inimene võib arvata, et talle oleks vaja puhkust (aga ainuüksi puhkamine selle häire korral jõudu ei taasta), puudub värske energia, naistel esineb nutuvalmidus, meeste sage tujulangus võib väljenduda vihapursetes. Ei taluta enam tavapärastki koormust, häirivaks muutuvad kõige tühisemad igapäevatoimetused. See pole veel kõik, kehaliste sümptomitena võib esineda peavalu, higistamine, südamepekslemine, vererõhu kõikumine, õhupuudustunne, söögiisu väheneb või vastupidi kasvab. Ka iiveldus, kõhulahtisus ja sugutungi vähenemine on nähtused neuroosi rikkalikust varasalvest. Alatine mure ja urgitsemine oma vaimse ja füüsilise tervise üle kuulub samuti tunnusmärkide hulka. Veel raskused uinumisel, sage öine ja varajane hommikune ärkamine.
Kõigi või mõnede eespooltoodud tunnuste puhul tuleks pöörduda üld- või perearsti poole, kes määrab ravi ja vajadusel konsulteerib südamearsti, neuroloogi, psühhiaatri või psühholoogiga. Enamasti peitubki hulgikaebuste taga depresssioon või neuroos, mitte aga mingi orgaaniline haigus.
Lugeja küsimusele, kas selle häire põhjuseks saab olla abielu puudumine, vastaksin, et pigem on siin põhjuseks üksindus. Abielu ei ole garantii neuroosi paranemiseks, sestap pole mõtet paaniliselt kaasat hakata otsima. Ka paljudel õnneliku abielu kaaslastel ja tublide laste vanematel võib seda tervisehäiret esineda. Neuroosi nagu suure osa teistegi tervisehäirete puhul peetakse oluliseks perekondlikku eelsoodumust.
Kergemate neuroosinähtude parim ravi on eakohane füüsiline koormus, vee- või massaaziprotseduurid, ravikehakultuur, hingamisharjutused. Ka alternatiivravi meetodid nagu nõelravi, punktmassaaz, muusika- ja tööteraapia (aiandus, mesindus), huvialad. Väga oluline on arsti ja pereliikmete toetav suhtumine ja muidugi pingetele ja probleemidele lahenduse leidmine. Enesesisendus, et kõik hakkab hästi minema, kõigest saab üle, raskused selleks ongi, et neid võita, on edu pant. Sügavast neuroosist ülesaamiseks kirjutab arst tavaliselt ka medikamente, mille ravi on lühiajaline.
JUTA ÜTS