Järjejutt
Dalai-laama teab, kuidas olla õnnelik 4

Inimese vajadus teise inimese järele on vastuoluline. Samal ajal, kui meie kultuur ülistab sõltumatust, igatsetakse ometi lähedust armastatud inimesega. Üritatakse purustada üksildustunnet, samal ajal aga petetakse end mõttega sõltumatusest.

Ehkki isegi üheainsa inimesega on raske kontakti saavutada, soovitab dalai-laama säilitada lähedast suhet paljude inimestega. Tema siht on saavutada kontakt kõigi inimestega.

Raamatu autor küsis dalai-laamalt aja kohta, kui ta Tiibetis elas, kus ta üles kasvas ja temasse suhtuti kui kuningasse. Ilmselt suhtusid siis kaaskondlased temasse aukartusega, olid ta läheduses kartlikud. "Kas te ei tundnud emotsionaalset eraldatust?"

Dalai-laama kinnitas, et ta pole kunagi lähedusest puudust tundnud. Ta oli üsna lähedane oma ema, õpetajate, juhendajate ja paljude teistega. Mitmega neist suutis ta jagada oma tundeid, hirme ja muresid. Ehkki Tiibetis kehtisid riiklikel tseremooniatel ja avalikel üritustel teatavad norminõuded ja etikett, siis mitte alati. Mõnikord tavatses dalai-laama veeta aega köögis, vestelda köögitöölistega, heita nalja, pajatada kuulujutte, vahetada arvamusi. "See oli suhteliselt pingevaba õhkkond, ilma formaalsusteta ja distantsita," tunnistas dalai-laama.

Ta leiab, et isiklikul tasandil on avatus ja jagamisvõime väga kasulik. Tänu sellele leitakse kergemini sõpru, võimaldab jagada sügavamaid probleeme ja kannatusi.

"Kahtlemata on mul kontaktide loomine kergem tänu sellele, et kõik tahavad oma muresid ja rõõme jagada dalai-laamaga," naeris dalai-laama oma aunimetuse üle. "Igal juhul tunnen ma lähedust paljude inimestega. Näiteks, kui ma ei olnud rahul Tiibeti valitsuse poliitikaga või olin mures mõne teise probleemi, kasvõi Hiina sissetungi pärast, naasin ma oma eluruumidesse ja rääkisin sellest kõigest põrandat pühkivale koristajale. Ühest küljest tundub see muidugi rumal, et dalai-laama, Tiibeti valitseja arutab riiklikke või rahvusvahelisi probleeme lihtsa koristajaga. Kuid minu arvates on see väga kasulik, sest teine inimene kuulab ja aitab probleemi või kannatust paremini mõista."

Tänapäeva inimesi rõhub sageli tunne, et nende elus puudub miski. Lähedase puudumise all kannatatakse rängalt. Eriti juhtub seda siis, kui inimesel puudub romantiline suhe või kui kirg on kahanenud. Meie kultuuris on levinud arusaam, et võimalus saavutada sügavat lähedust on kõige tõenäolisem kirglikus romatilises suhtes. See arvamus võib aga osutuda piiravaks, jättes inimesele kättesaamatuks kõikvõimalikud teised lähedusallikad.

Kui paljud inimesed katsuvad ajalehtede kuulutuste rubriikide kaudu leida endale kaaslast, ometi on neil ehk sõbrad, perekond, tuttavad - suhted, mille kallal tööd tehes oleks võimalik saavutada sügavat ja rahuldavat lähedust.

Kui otsime elus õnne, millest olulise osa moodustab ka lähedus, oleks mõistlik lähtuda sellisest lähedusmudelist, mis hõlmab võimalikult erinevaid suhtevorme teiste inimestega.

Dalai-laama mudel põhineb soovil avada end võimalikult paljudele, pereliikmetele, sõpradele, isegi tundmatutele, luues siiraid ja sügavaid sidemeid, mis rajanevad meie ühisel, inimlikul loomusel.

(Järgneb.)

SILLE MAKSIMOV