Gripile tuleb vastu hakata

Sügise saabudes hakkab meid taas kummitama gripp ja Tervisekaitseinspektsioon soovitab hakata ennast gripi vastu vaktsineerima. Eestis on gripi kõrgperiood tavaliselt detsembrist veebruarini, intensiivne haigestumine kestab 4-6 nädalat, levides 2-3 kuu vältel eri piirkondadesse. Seda eriti neil, kel on suurem soodumus haigestuda ning kes põevad seda haigust raskemini. Tervisekaitseinspektsiooni pressisekretär Agnes Jürgens, kes naljaga pooleks peab ennast nagu gripi maaletoojaks, jagas Terviselehele teavet selle ägeda nakkushaiguse kohta.

Tavaliselt kulgeb gripp raskemini inimestel (üle 65), kuid raskekujulisse grippi haigestumine on sagenenud ka varasemas eas. Laboratoorselt on leidnud kinnitust, et vaktsineerimise tõhusus küünib 90 %ni juhul, kui kasutatakse vaktsiine, mille tüved sobivad kokku just selle hooaja gripiviiruse tüvedega. Igaks gripi hooajaks annab vaktsiini valmistamise soovitused Maailma Tervishoiuorganisatsioon juba kevadel. Näiteks aastatel 2000-2001 soovitatakse kasutada vaktsiini tüvedega A/Moscow/10/99(H3N2), A/New Caledonia/20/99(H1N1) ha B/Beijing/184/93. Vaktsiini efektiivsus on väike, kui vaktsiini tüved ja haigust põhjustavad gripitüved kokku ei sobi, kuid tegu võib olla sellegagi, et grippi ei diagnoosita laboratoorselt, vaid tohtrid panevad gripina kirja ka teisi ülemiste hingamisteede viirushaigusi.

Tuntakse A-,B- ja C-gripiviirust, neist viimane on harva esinev. B-gripiviirus ei põhjusta laialdasi epideemiaid. Kõige ohtlikum on A-gripiviirus. Kui räägitakse gripist, mis haarab paljusid riike, siis on tegemist A-gripiga.

A-gripiviiruse epidemioloogiline ohtlikkus on suurel määral tingitud tema võimest pidevalt muutuda, nii et iga gripilaine leiab eest immuunsuse suhtes kaitsetu inimhulga. Eriti laialdast gripi levikut võib karta siis, kui täielikult uuenevad mõlemad gripiviiruse peamised antigeensed determinandid.

Vajalik on laboratoorne diagnoosimine. Pere-, üld- ja lastearstid peaksid ülemiste hingamisteede haiguste sagenemisel saatma võimalikult palju proove viroloogiliseks uuringuks. Seda selleks, et välja uurida, millise viirusnakkusega on tegemist. On ju laboriuuringuteta võimatu haiget ravida, samuti koostada usaldusvääraset statistikat haiguse leviku kohta.

Suuremate epideemiate aegu võib ulatuda grippi haigestunute arv 5-30 % elanikkonnast. Vaktsineerida tuleb nii tervise, kuid ka majandusliku kasu pärast. Seda vähem tuleb anda arstiabi, inimesi haiglasse paigutada.

Praegu läheb kõik nö graafiku järgi - sama seis nii haigestunute arvu kui ka viirusnakkuste esinemise osas oli mullu, kui septembris oli ülemiste hingamisteede haiguste põdejaid ligi 17 000 inimest. Oktoobris jõudis haigestumine 21 000 juhuni. Ka tänavu oktoobris oli kuu esimesel nädalal juba üle 4000 põdeja, teisel nädalal 5000. Gripp algab tavaliselt kõrge palavikuga ja lihaste valuga. Vanematel inimestel võib tekitada tüsistusi - kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb A-gripp.

SILLE MAKSIMOV

Paragripp

Valus kurk, nohu, haukuv köha, lihaste valu. Paragripp ei tagane nädalaga, vaevab põdejat pikemat aega.

Adenoviirusega

Võib kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu.

RS-viirus tekitab köha, võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, lapsel võib tekkida lämbumisoht.

Relenza

Gripi raviks spetsiaalne ravim. Saab osta retseptiga, aitab A- ja B-tüvega gripi vastu.