MÕTISKLUS
Jeti jäähall leevendab kõigi jüngrite vajadusi

Ometigi on aset leidmas muutus, mis avardab nii proffide kui ka hobijüngritest tervisenõudlejate võimalusi. Pärast taasiseseisvumisest põhjustet toibumisaega, krooniga harjumist ja kroonide kogunemist on hakanud lõpuks jälle kerkima spordirajatised. Üha võimsamad, üha vajalikumad.

Euromängudeks terendab Lillekülas nüüdisaja jalgpallistaadion, kus harjutusmurudel ruumi ka lihtsurelike hulkadele. Rocca al Mares on teoksil universaalhall, mis seob paljude alade harrastajaid, Saku Suurhalli rikkad rahastajad (halli maksumus 180 miljonit krooni, milles maksumaksja raha tühine) näevad muu kõrval võimalust, et valada saab ka jääareeni.

Hokimängijail ja iluuisutajail on oma briljant tegelikult juba käes - kunagise mooloki Dvigateli endise raketitehase hoones avati äsja kaks täismõõdus (60X30 m ja 59X29 m) jääsaali, lõbuiluuisutajaile ja jääkeegli (curling) huvilisile veel ka oma harjutusjää (24X48 m). Julgete mõtete maailmas elatakse mujalgi. Talispordi heaks on kavas järgmisel hooajal kergitada jäähall Pärnusse. Vahva.

Jeti halli avamine (kolmel areenil kokku 2800 ruutmeetrit jääpinda) kuulub väikeste imede hulka ja on kerkimise kiirust silmas pidades veidi uskumatu lugu. Eestikeelse hoki turgutamiseks ja senise jäähalli koormatuse leevendamiseks oli halli muidugi hädasti vaja. Talved on Eestis soojenenud, avajääd enam eriti kasutada ei saagi (looduslikku jääd valatakse veel ainult Tartus, Jõgeval ja Pärnus), Tallinnas oli seni vaid üks jäähall, teine paikneb Kohtla-Järvel, kolmas, mitte täiesti kinniseks ehitatud, Narvas. Neile lisandub ilmaoludest suuresti sõltuv Talleksi lahtine tehisjääga hokiväljak. Karjuvalt vähe, et hokihuvilisi ja uisutajaid rahuldada ja alad elujõus hoida. Pealegi kergitas Linnahalli jäähall monopolistina hinnad pööraseks - grupile olenemata kellaajast 1800 krooni tund, üksiküritajad said jääle küll 30 krooni eest, kuid santidel kellaaegadel.

Jeti jäähall lööb elu oluliselt mõistlikumaks ja odavamaks. Eesti hokielu suunaja Jaan Ahi teab, et Linnahalli jäähall on juba jõudnudki värskelt hindu langetada, esimest korda oma olemasolu jooksul on vähem soodsatel kellaaegadel pisemad hinnad. Nagu mujal tsiviliseeritud ilmas. Maailmas palju ringi liikunud Ahi on siiski hämmingus, sest tema teada on jää kasutamine Soomes, Rootsis, Norras, Austrias ... ikka veel tunduvalt odavam kui Linnahalli jäähallis.

Vahva, et Jeti hall sünnitab hindu madaldava konkurentsi - pakub lastele tunni jääd 12, täiskasvanuile 25 krooni eest ning levitab soodushinnaga (lastel kümne trenni hind sada, täiskasvanul kakssada krooni) kliendikaarte.

Jeti halli heldus - ikkagi kolm jääd - avardab tõsitreenijate võimalusi, kuid pakub heldeid väljavaateid neilegi, kes tahavad niisama, tervist silmas pidades uisud alla panna või siis uudisala jääkeeglit proovida. Üks kolmest jääst, väikseim, jääbki neile. Võimalik, et tunnikesi pudeneb lõbujõustiklastele ja päris väikestele lastele ka kahelt suuremalt jäält, sest hokituusad ja tegeviluuisutajad ei haara kõike endale.

Eestis on tuhatkond hokimängijat ja paarsada tegeviluuisutajat. Nüüd on võimalik edenemine, kuid kaks halli pealinna kohta on ikka veel vähe. Lätlased on hooajaga ehitanud viis uut halli, mis nende jäähoki ja iluuisutamise niigi heale mainele ainult kasuks tuleb. Soomlastel on jäähalle juba peaaegu kakssada - Soomes on tavaks, et kus 20 000 inimest koos, sinna peab kerkima ka jäähall. Valgevenegi, suhteliselt vaene riik, ehitas mullu koguni kümme jäähalli! Samapalju lisandus Moskvas.

Paistab jah, et riikides, kus kuritegevus ja narkovärk tõusul, on tabatud, et kasulikum on ehitada spordibaase ja püüda noored kuritegevusest eemale juhtida, kui hiljem sada korda rängemate tagajärgedega sõdida.

Jeti hall kerkis erakapitaliga, selleks kulus 20 miljonit krooni. Eesti riigilt rahalist toetust polnud.

URMAS ESLON, ajakirjanik