Vähe magaja vananeb kiiremini
Paljud inimesed kannatavad unehäirete all. Kui selline periood pikemat
aega kestab, tuleks ennekôike pôhjus kindlaks teha. Pikaajalisi unehäireid
tuleks vôtta tôsiselt ja selleks ka ravi leida. Une vajadus on erinev
Teadlased on kindlaks teinud, et keskmine une vajadus enamikes riikides on
vähenenud 9 tunnilt 7 ja pooleni. Teadlased Chicago Ülikooli
meditsiinikeskusest on tôestanud, et vähene magamine ei jäta jälgi ainult
ajule, vaid môjutab kogu organismi. Et kindlaks teha, kuidas unetus
ainevahetusele môjub, uurisid teadlased 11 noort meest. Esimesel kolmel
ööl tohtisid katsealused magada 8 tundi, seejärel 6 päeva järjest
4 tundi ja lôpuks nädal aega järjest 12 tundi. Kôige rohkem avaldas
tähelepanu 4tunnine magamise periood. Selle aja jooksul, kui veres tôusis
glükoosi konsentratsioon, langes türotropiini sisaldus. Need muutused on
iseloomulikud normaalsele vananemisprotsessile.
Vähene magamine soodustab erinevaid haigestumisi Teadlased väidavad,
et krooniline unepuudus ei tee inimest ainult vanaks, vaid vôib esile kutsuda
erinevaid haigusi nagu diabeet, kôrge vererôhk, ülekaalulisus. Unepuudus
môjutab organismi negatiivselt.
GUDRUN RAIG,
ajakirjast "Neue Post"