Kerge murda, raske ravida

Loodus on nii korraldanud, et vanematel inimestel muutuvad luud hõredamaks ja murduvad kergemini. Luude hõrenemist nimetatakse osteoporoosiks.

Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon toetab rootslaste algatust kuulutada aastad 2000-2010 Luu- ja Liigesehaiguste Dekaadiks. Ühe üritusena selle dekaadi raames toimus Paide Kultuurikeskuses oktoobri keskel Eesti Osteoporoosi Konverents. Osavõtjaiks ligi 300 arsti ja apteekrit. Esinejad olid seekord eranditult Tartu Ülikooli kliinikutest - professor Agu Tamm, dotsendid Riina Kallikorm, Anu Ambos, Riina Salupere, Mare Lintrop, Mai Ots, Ingrid Kull ja Margus Pail ning resident Tarvo Rajasalu.

Kõik ettekanded pakkusid uusi ja uusimaid tõsiteaduslikke seisukohti luude hõrenemisega kaasnevast luumurdude ohu suurenemisest. Luude hõrenemine ehk osteoporoos kaasneb paratamatult vananemisega. Kuna keskmine eluiga tõuseb, toimub ka inimkonna üldine vananemine ja koos sellega suureneb luumurdude oht ja sagedus. Oluliselt kallineb eakate inimeste luumurdude ravi. Kaasnevaid kulutusi ei suuda korvata vanurid üksikult ja paraku käib see pahatihti üle jõu ka ühiskonnal tervikuna. Seda isegi rikastes riikides, saati siis meil. Siinkohal väljavõtteid konverentsil kuuldust, mida tasub teada.

• Osteoporoosi ohtu on võimalik vähendada. See eeldab kaltsiumirikast ja soolavaest toitu ning aktiivset liikumist. Olenevalt east tuleb iga päev vähemalt 3-5 km jala käia.
• Põhjapool 40. laiuskraadi on talveperioodil päikesekiirte langemisnurk nii suur, et nahas selle toimel D-vitamiini ei teki. Eesti asub teatavasti 58-59 põhjalaiusel ja seega on meie valgusevaeguse periood eriti pikk. D-vitamiini saame reeglina toidust. Suvel, kui seda tekib ka ultraviolettkiirte toimel nahas, tuleb seda ainet pidada hormooniks. Seega pole toidu koostisel valgel suveajal sellist tähtsust nagu talvel. Ka parima ja mitmekülgse toidu korral võib talvel tekkida D-vitamiini puudus.
• Võime nahas sünteesida D-vitamiini väheneb vanusega. Üle 70aastastel on see 4 korda väiksem kui noortel. Sageli jääb eakate inimeste elu tubaseks, mis omakorda halvendab olukorda.
• Luudele vajaliku kaltsiumi allikaks on eelkõige toit. Eriti vajalikud on piim ja piimasaadused. Päevas vajab inimene 1-1,5g kaltsiumi. Selleks et vajaliku koguse kaltsiumi organism ka omastaks, on vaja D-vitamiini. Pimedal päiksevaesel talveperioodil tekib organismis reeglina D-vitamiini vaegus.
• Suvel võib saada piisavalt kaltsiumi ka jahvatatud munakoortest. Päikesekiirtega muutub kaltsium omastatavaks ja maksma ei lähe see midagi. Lõheõli ja vastavad preparaadid on väärtuslikuks kaltsiumiallikaks aastaringselt. Paraku on nad väga kallid. Hinnalt vastuvõetav, samas kindlasti toimiv ja sobiv olenemata east on kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldavad närimistabletid Calcigran.
• Osteoporoosi oht muutub ohtlikult suureks kui
  - tugitoolist ei suuda enam tõusta käte abita
  - kohvi tarvitada pidevalt üle 3 tassi päevas
  - mõnda ravimit kasutada pikka aega arstipoolse kontrollita.
• Meie väike riik võib olla rõõmus, et meil on võrreldes rahvaarvuga piisavalt aparaate, millega määrata luu mineraalainete tihedust. Luudensitomeetriks nimetatavad aparaadid töötavad meil Tartu Ülikooli Sisekliinikus (tel 07 318 656), Tallinna Keskhaiglas 620 7216 ja Pärnu Haiglas 044 43476. Igaühel meist on võimalik nende abil määrata kiiresti, ohutult ja täpselt oma luude seisund. Kohapeal ja kohe annavad vilunud arstid soovitusi, mida teha ja kuidas vältida luude edasist hõrenemist ja kuidas vähendada luumurdude ohtu.
• Kukkumistega kaasnevaid luumurde saab vähendada, kui koristame tubadest lahtised vaibad ja likvideerime kõrged lävepakud. Libedad ei tohi olla põrandad ja liivatamata (kõnni)teed. Kanda tuleb sobivaid, jalas püsivaid jalanõusid. Ruumide valgustus peab olema piisav, eriti trepikodades. (Kõrgetel) treppidel olgu ka käsipuud. Häbeneda ei tohi kepi kasutamist.
• Kukkumise ohtu suurendavad uinutid, rahustid, alkohol.
• Peame meeles, et osteoporoosiga kaasneva luumurru ravi on raske, pikaajaline ja kallis. Profülaktika on aga lihtne - kaltsiumirikas toit, terved eluviisid ja aktiivne liikumine. Noorusest kõrgeima eani!

Ka tõsine teaduskonverents võib ja peab olema tervislik.

Järvamaa haigla taastusravi osakonna juhataja Vallo Vaher korraldas paaritunnise passiivse loengu - kuulamise järel aktiivse liikumispausi. Eriala hea tundjana suutis ta saalitäie rahvast kaasa haarata, peletada une ja vaimse väsimuse. Meedikute luud-liikmed said kindlasti pisut turgutust.

Konverentside ja vastuvõttude korraldamisega tegelev firma Frens pakkus toiduks kõrgendatud kaltsiumisisaldusega tervislikke salateid ja sooja rooga. Soovitada võib seda kõigile ja küsida võiksid sellist sööki ka ärimehed, poliitikud, kes iganes.

Lõpetuseks - kui ürituse organiseerijate hulgas on Põlva Nycomed, siis on heatasemeline korraldus alati tagatud.

KALJO SÕERDE