Vähesed saavad hakkama ilma kohvita

Kohviuba kasvab troopilises kliimas, paigas, kus temperatuur on 19-25 kraadi. Kohvipuu kasvab 8 m kõrguseks. Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega igihaljas taim, mille jasmiinilõhnalistest õitekobaratest valmivad kirsist veidi väiksemad marjad. Viimased muutuvad küpsedes tumepunaseks või kollaseks. Marjadest kooritakse oad. Iga saak on erineva maitsega, sest saagi maitset mõjutab kasvatuspiirkonna kliima ja mullastik, samuti erinev töötlus.

Esimese saagi annab kohvipuu 4-6aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas, seda seni, kuni puu saab 25aastaseks.

Röstimata kohviuba sisaldab 1200 eri ainet, millest vaid 200 tuntakse. Kohvi ergutav mõju on tingitud kofeiinist, mida väikeses tassis sialdub 85-110 mg.

Suurimad kohvikasvatajad maad on Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Mehhiko ja Kesk-Ameerika riigid.

Kohvi valmistamisel tuleks meeles hoida:

• Otstarbekas pole hoida kasutuses kõige suuremat kohvimasinat. Viimase võimsusest peaks kasutuses olema 75-80%. Masinat peaks puhastama kord nädalas. Kindel puhastusaine on söögisooda, mida võetakse liitri vee kohta 1 spl. see lastakse masinast läbi, misjärel 2-3 korda puhas külm vesi.
• Ühe tassi (120 ml) kohta soovitatakse panna 6-8mg pulbrit ja liitri vee kohta 60-70 mg.
• Valmis jooki tuleks enne tarvitamist segada. Kui seda ei tehta, jääb kannu põhja kange ja peale lahja jook.
• Kohvi maitse on parim 5 minutit pärast valmimist.
• Värsket ja vana kohvijooki ei või kokku segada, sest juba 15 min seisnud jook on kibeda maitsega ning rikub värske joogi maitset.

Erikohvid

Itaallaste espressosegudes on eriti kvaliteetsed oad, mis on jahvatatud väga peeneks ja röstitud tavalisest tumedamaks. Spetsiaalse masina toimel tekib joogi pinnale 3-4 mm paksune kuldpruun vaht, mille järgi hinntakse espresso värskust ja kangust.

Traditsiooniliseks itaalia kohviks on ka cappuccino, mis kujutab endast espressokohvi, mille pinnale lisatakse kuumaks aetud ja vahustatud piim. Vahu peale puistatakse sokolaadi, kohvi või kaneeli jne.

Idamaades juuakse türgi kohvi, millelel lisatakse ainult suhkrut. Seda kohvi valmistatakse spetsiaalses pika varrega metallnõus. Viimasesse pannakse kohvipulber ja suhkur, peale valatakse külm vesi, lastakse tõusta keema. Siis tõstetakse nõu tulelt, kuni vaht alla vajub ning lastakse uuesti keema. Valmis kohv valatakse koos vahu ja kohvipaksuga tassidesse.

Paar erilist retsepti:

Keisri Valss (2 tantsupaari)
2 munakollast, 2tl külma vett, 1dl vahukoort, 1 spl suhkrut.
4 tassi suhkruga maitsestatud kanget kuuma kohvi, 4 cl konjakit. Soojenda koor. Vesi ja munakollased vahusta serveerimiskannu põhjas. Lisa suhkur ja koor ning vahusta.

Suudlusekohv
1-1,5 dl kohvi, 2 spl mett, 2cl konjakit, 1 40g vaniljejäätise pall. Kaunistuseks lahustuva kohvi pulbrit.
Korkmani Kokteilisegaja käsiraamatut sirvis

MARIIS KARMIS