Suve süli on jahtunud

Päevavalgust jääb järjest vähemaks, aina pimedamaks venivad ööd oma tumeda, säravate tähtede rikka taevalaotusega, mis toovad kaasa harjumatuid külmakraade. Kui taimed sügisel teistkordselt õitsevad, tuleb pikk sügis. On's see tõsi?

Lõuna-Eesti ilmaennustaja Aadu Irs:

"Enne massilist lehtede langemist on kätte jõudnud mõningate eranditega tüüpiline sügis. Külmad ööd maalisid looduse imekaunilt kirevaks. Selgelt on näha, et kased hakkavad kollendama, altpoolt ülespoole, jättes puud latvadest roheliseks - mis lubab veel sügissoojuse püsimist. Hilist sügist kinnitab veel see, et vihmaussidel on uuesti paarumisrõngad seljas.

Kuigi tänavu suvel sadas kõvasti vihma, vajavad Võrtsjärv ja Emajõgi vett juurde. Ligi kolmandiku meetri võrra tavalisest madalam septembri veetase on tingitud ilmselt põhjavee madalast tasemest, mille põhjustas arvatavasti mullune põuane suvi. Tänavu on erakordne käbirohkus, mille raskuse all murdusid paljudel kuuskedel ladvad. Nii käbiderohket aastat pole varem näinud. Samuti on kastanimune palju. Kastanimunadel on selline võim, kui neid tuppa tuua, ei sigine tubadesse väikseid kärbseid.

Vihmase suve tõttu jäi mesilastel tööd väheseks. Mul kasvab aias palju ravimtaimi, mis võimaldas töömesilastele ilusatel sügisilmadel rohkesti väljalende. Oi kui tervislik on just ravimtaimedelt kogutud nektar! Selles mees on mineraale rohkem kui tavalises mees. Eriti on see hea vanuritele, kelle ainevahetus on aeglasem. Pole tarvis karta lasta ka liigeste ja närvipõletike korral end mesilasel nõelata haigesse kohta. Kuna mesilane kaotab küll nõelamise tagajärjel oma elu, aitab see inimese elule kaasa.

Õhus hõljuvate härmaniitide taustal otsib karu magamisekoha valmis. Talveunne heidab mesikäpp alles siis, kui sajab maha esimene lumi. Meie kliima soojenemisel jäävad aga ka karude uneajad lühemaks. Oravad viivad puude otsa jäänud õunu oma söömiskohtadesse, kus nad ubinad purustavad. Ainult õunaseemned kuuluvad uhke sabaga loomade menüüsse. Ka sarapuudel on oravatel tänavu pähklite näol palju turnimist. Loodus jagab oma ande ka pohlade ja jõhvikate näol."

Kui härm tuleb enne mihklipäeva (29.sept.), saabub kevad vara, ütleb vanarahvatarkus.

Aadu Irs:

"Elu looduses läheb põnevaks. Mõnus sügis kestab edasi. Paljud taimed puhkesid uuesti õitsele. Kliima on hakanud suurema kaarega pendeldama, mis omakorda toob loodusprotsessidesse suuremat segadust.

Iseloomustav on ka teine rahvapärimus: sügisel on suve silmad aga talve hambad. Kasukat küll niipea vaja ei lähe, aga see aeg on kindlasti meid ees ootamas. Kured juba läinud, järg on hanede käes. Luiged asuvad lõunareisile novembri algul. Luikede lend tähendab juba lund, mis võib kuu algul maa mitu korda valgeks teha. See "taevamanna" sulab muidugi kõik ära. Novembri lõpupoole hakkab ilm karmiks muutuma, sest põhjakaartest pääsevad lahti talve külmad õhumassid. Nii võib äkiline käre külm ehmatada. Pikalt see külmalaine ei tohiks kesta, kõige rohkem ehk kuu. Talve algusest hiljem tõmbub kliima mõnusaks talveks, kus pikaajalist pakast siiski ei tohiks esineda, nagu näitavad kobaraid täis pihlakad, käbidest murduvad kuuskede ladvad ja pähklite all lookas sarapuuoksad.

Kevad võib mihklipäeva järgi ennustades tõesti varem kätte jõuda, nagu toimus tänavune kevadärkamine. Selleks peavad näiteks ühiselulised herilased oma aastaringi täis saama, kus kõik tööherilased on määratud hukkumisele. Jääb elama üle talve ainult paaritatud emaherilane ja vaablane."

HELDUR KARRO