Hullu lehma tõbi on seal, kus on Euroopa Liit

Hullu lehma tõbi üks viimaseid ohvreid oli 14aastane inglise tüdruk, kes suri eelmisel nädalal. Vanemate sõnul sõi tütar nädalas tavaliselt 3-4 loomalihast valmistatud hamburgerit.

Enamus ohvreid ongi noored alates 12. eluaastast. Kuid haigusse sureb ka päris eakaid inimesi ja see sunnib teadlasi arvama, et tõbi iga on juba vähemalt paarkümmend aastat.

Valitsus varjas tõde

"Pole mingit teaduslikku tõestust, et hullu lehma tõvesse võiks nakatuda inimene ning et looma(veise)liha söömine oleks ohtlik," teatas Suurbritannia peaminister 1995. a jõulude eel. Nagu kümned ametimehed ja ministrid enne teda, pettis ta rahvast.

Kolm kuud hiljem pidi valitsus tunnistama seost hullu lehma tõve ehk BSE ja inimestel esineva tapva Cretutzfeldt-Jacobi tõve ehk CJD vahel. Kuid ka siis nimetas valitsus nagu ka kõrged tervishoiuametnikud teadlasi alkeemikuteks ja salateaduste levitajaiks. Kuid peagi ilmnes hirmus tõde.

Juba 90ndate algupoolel avastasid Bristoli Ülikooli teadlased, et BSE tõbi võib levida veisekarjast väljapoole. Nad avastasid BSEga sarnase haiguse, mis tappis kasse. Teadusringkond hakkas kiiresti mõistma, et tõbi saab ohtlikuks ka inimesele. Ometi salati kõrgemal tasemel need ohud maha. Kardeti paanikat.

Haiguse olemus

Meditsiinileksikon ütleb: "Harilikult surmaga lõppev, väga väikese viirusetaolise tekitaja poolt esilekutsutud entsefalopaatia, millele on iseloomulik arenev dementsus, krambid ja lahasjäikus." Hullu lehma tõbi on ajuhaigus, mis muudab ajud seenetaoliseks tossiks ja loom läheb piltlikult öeldes hulluks. Tõbi kandub ka inimesele, kui too sööb haige looma liha. Haigus laostab ajud ja patsient muutub dementseks ning sureb umbes aasta hiljem. Hullu lehma tõve idanemisaeg on vägagi pikk, arvatavalt neljast kuue aastani. Kuid mõned teadlased on leidnud, et nakkuse saamisest haiguse puhkemiseni võib kuluda isegi 10-30 aastat.

Tapeti kolm miljonit veist

Esimesed haigusjuhud avastati loomadel 1986. a Suurbritannias. Arvatakse, et tõbi sai alguse loomasöödana kasutatud jahuväetisest, mis oli saastunud tänu lammastel esinevale skrapi tõvele. Loomasööt olevat sisaldanud loomade ajusid, seljaüdi ja põrna.

Lammastel ja kitsedel esinev skrapi tõbi on hullu lehma tõve sõsartõbi, mis levib Kesk-Euroopale lisaks ka Norras ja Rootsis.

Enamus mäletab, mis juhtus pärast hullu lehma tõve avalikuks tulemist. 90ndate algul tapeti Suurbritannias massiliselt veiseid, praeguseks on hukatud umbes 3 miljonit saareriigi karjast. Suurbritanniale lisaks on kriitilisemad piirkonnad Portugal ja Iirimaa, kuid tõbi levib ka teistes Kesk-Euroopa riikides.

"Rahustamiskampaania" kestis aastaid

Eelmisel nädalala teatasid briti uurijad, et nn hullu lehma tõbi ähvardab palju suuremat hulka inimesi, kui seni arvatud. Eelmise nädalani oli hukkunute arv Suurbritannias 85. Teadlaste oletusel peaks saareriigis olema nakkuse saanuid üle 130 000 inimese (võrdluseks - Prantsusmaal u 80). Nüüd süüdistavad uurijad ametnikke ja poliitikuid, et nood on aastaid püüdnud varjata tegeliku ohu suurust ning jätnud teaduslikud tõestused tähelepanuta. Teadlaste hinnangul võinuks kriisi vältida ja inimhingi päästa, kui hoiatusi oleks tõsiselt võetud. Valgekraed kartsid kulutajate paanikat ning liha ekspordi puudujääki.

Ka bürokraatlikud takistused olid asjaoluks, miks teadlased alles 1986. a said võtta veistelt proove. 10 aastat hiljem nõudis tõbi esimese ohvri.

Tänaseks on asjad nii kaugel, et Briti valitsus planeerib tõve ohvrite omastele hüvituste maksmist. Summa tõuseb muidugi miljonitesse naeladesse, pere peale mõnisada tuhat. Keegi ei oska praegu umbkaudugi ennustada ohvrite lõplikku arvu.

Uus oht - lambaliha

Suurbritannia valitsus on valmistunud ära keelama ka lambaliha kasutamise ja vajadusel tapma miljoneid lambaid, kui leiab tõestust kartus, et lammastel leitakse hullu lehma tõbi.

Lammastel on juba kaua leitud skrapi-tõbi, kuid see ilmselt ei kandu inimesele. Nüüd kahtlustatakse, kas pole ka lammastele kandunud BSE tõbi. "Me ei või praegu kinnitada, et mõnedel lammastel ei esine BSE tõbi. Asja uuritakse," ütles läinud nädalal peaminister Tony Blairi esindaja.

TV saates Newsnight ennustasid teadlased möödunud nädala algul, et kui tõve levikule suudetakse piir panna, oleks ohvrite arv lõpuks siiski umbes 250 000. Varem spekuleeriti poole väiksema arvuga. Uus, lammastega seotud oht võib aga viia selleni, et halvemal juhul tuleb hävitada suurem osa Briti saarte 40 miljoni pealisest karjast.

Kas Eesti on ohus?

Euroopa Liidu raportist saame teada, et hullu lehma tõbi on levinud üsna laialdaselt. Saksamaa, Itaalia ja Hispaania mainitakse nakkuse saanud riikideks. Riikide hulka, kus nakkust võib esineda, loetakse ka Rootsi ja Soome. Kriitilisem on olukord Norras. Tänavu on seal tõveohvriks saanud üks vanem naine, kelle haigusnähud täitsid kõik CJDle omased nõudmised. 1999. ja 1998. aastal suri kaks, 1997. aastal aga näiteks seitse inimest.

RAUL TOOMAN