Tarbija ootab tervislikku toitu

Miks just Pööripäevaleib kõikidest eesti leibadest 2000. aasta parimaks tunnistati? - küsisime toidumessil Fazer Eesti AS peatehnoloogilt Viiu Magnuselt. "Selle leiva tegemisel on ühendatud kaasaegne leivavalmistamise viis vanade tavadega. Tänapäeva inimene on oma tervise suhtes teadlikum ja nõuab, et leival oleks peale harjumuspärase maitse ka rohkesti kiudaineid.(Kiudaineprobleemi lahendas ebateadlikult ka nn. eilne eestlane, kui ta kitsikusaegadel leiva hulka aganaid ja nõgeseid segas - toim). Seda oleme saavutanud mitmesuguste seemnete - päevalille-, lina-, seesamiseemned, oajahu - ja eluvõimelistest rukkiseemnetest idandite lisamisega. Leiba küpsetatakse aga omaaegsete taluperenaiste reeglite järgi: täisterajahust tehakse kuuma veega keedus, kus lõhnaks ja maitseks on punane linnas." Missugust leiba ostab proua peatehnoloog oma kodulauale?" "Homset leiba. Segus, mis selle leiva funktsionaalseks teeb, sisaldub kaks olulist komponenti: kaerakliid ja inuliin. Esimene on teatavasti üks tõhusamaid kolesterooli alandajaid ja soodustab seedimist, teine aga hoiab seedekulglas organismile soodsa bakterite tasakaalu."

Kes meist võiks uskuda, et üks maitsev lihatoode - Järlepa kalkuni rinnafileest valmistatud delikatess-sink - vaid 1% rasva sisaldab? Aga AS Linnulihatooted arendusdirektor Andres Ottis kinnitab, et Järlepa toodangu seast võib leida veel õige mitu väherasvast lihasaadust. Alla 10% rasvasusega on näiteks lihazelee, kana- ja kalkunilihast keeduvorstid ja viinerid, batoonsink. Tore saavutus eesti rahva tervise hoidmisel!

Alma Hyla piimatoodete esindajad tuletasid paari päeva eest lõppenud toidumessil jälle kord meelde, et piimasuhkru lagundamishäire all kannatajaile sobivad suurepäraselt Hyla märgiga piimad. Valio Gefilus piimatoodete pakkujad olid uhked aga oma Gefilus-keefiri kui ühe maosõbralikuma toote üle, mis pälvis 2000. aasta parima nimetuse.

Balti Veski AS oli pannud välja vähemalt 7 liiki jahu, millest uudislikem hernejahu. Samas sai mekkida käkikesi, mis valmistatud vahekorras 0,5 l vett, 4-4,5 hernejahu, riisimaitseainet, ivake soola. Hernetaignasse kastetud ja kuumas õlis küpsetatud liha-, vorsti- ja kalapalad maitsevad tõesti hästi.

Kas lugeja teab, miks on hea niisugune uudisseen nagu austerservik, mida messilgi maitsta sai? Servik vähendab nimelt kolesterooli, viib radioaktiivseid aineid organismist välja ja pidurdab vähktõve arengut.

Lätlased soovitasid 6-7 sorti majoneesi, millest ühe rasvasus on vaid 12%. Meil kahjuks nii tervislikku salatikastet veel ei ole, aga loodetavasti tulevad lõunanaabrite majoneesid juba novembris ka Eestis müügile.

Messil oli ligi 30 riigi firmade kaupa, neist suurema väljapanekuga Saksamaa, Läti, Leedu, Tsehhi, Ungari. Eesti ootab toiduärimessi kaudu võimalusi pääseda kaubaga välisturule, ettevõtted piiri tagant aga väljundit meile tulekuks. Tarbijakaitseameti info- ja nõustamisosakonna peaspetsialist Eva Annion ütles, et tänavune mess oli osavõtult pisut hõredam eelkõige kõrgete boksihindade tõttu. Sortiment on aga läinud aastaga võrreldes tublisti mitmekesistunud, hoovaks loomulikult konkurents. Aga ikka veel jääb eesti liha-, kala-, juustu-, konservide ja kohati ka veel leivalettide probleemiks liigne soolasus? Millal küll jõuab tootjani see nukker fakt, et Eesti on suremuselt südame- ja vereringehaigustesse peaaegu et maailmas esikohal, sool on aga nende haiguste üks olulisemaid riskitegureid?! Kõrgvererõhuhaige ei tohiks päevas süüa üle 5 grammi soola, eestlane sööb päevas aga keskmiselt 20-30 grammi keedusoola ja rohkemgi...

JUTA ÜTS