Kuidas me ikka veel elus oleme?

Läinud aasta detsembri lõpus teadis arst Milvi Koplus "Terviselehes" kirjutada, et 2000.aastal saavutab Päikese aktiivsuse tõus oma tipu, mis vahelduvat rahulikuga 11 aasta rütmis. Aktiivne Päike pidavat meid kõiki peale meeleolumuutuste mõjutama ka krooniliste haiguste ägenemisega (südame-veresoonkonnahäired, psüühilised hälbed jm.).

Kahjuks avaldavad peale Päikese, mille tegevust me kuidagi kontrollida ega suunata ei saa, looduse ja inimese tervisele laastavat mõju veel tuhat asja - kõik puha meie enda mõtte- ja kätetöö vili.

Antarktika ja selle ümbruse maade kohale laieneb õudustäratava kiirusega osooniauk, mistõttu sealseile asukaile on ammu antud päikese käes viibimise piirajad. Ikka enam reostub ja väheneb mageveehulk meie emakese maa põues. Takistamatult ja järjepidevalt raiutakse või põlevad inimese käe läbi vihmametsad - maailma kopsud.

Äsja teatas maailma tervishoiuorganisatsioon, et maailmas suitsetab 1, 2 miljardit inimest, kellest aasta jooksul sureb keskmiselt 4 miljonit, 2020. aastaks tõusvat viimane näitaja 10 miljonini. Tuumajaamadest ei maksa rääkidagi. Maa all, peal ja õhus huugavad erinevat sagedust ja tugevust kandvad elektrijuhtmed.

Liiklustänavate äärsetes majades on autogaas ja müra. Töökohas "puurivad" meid arvutid. Ilmselt avaldavad negatiivset mõju ka viimasel ajal sagedast mõttevahetust esile kutsunud mikrolainekiired mobiiltelefonis ja kodustes küpsetusahjudes. Eesmärgiga avaldada survet inimese närvisüsteemile väljastpoolt olevat mikrolainekiirguse mõju uuritud juba endises N Liidus.

Elutubades kiiritab televiisor, köögis äraarvamata hulk toidutegemist ja säilitamist kergendavaid seadmeid. Pesu peseme elektri ja keemia abil. Meigime keemiaga. Rasestumist välditakse keemiaga.

Hiljuti sattusin ühe supermarketi noorteosakonda: heal juhul iga neljas-viies hilp oli naturaalne puuvill või villane, kõik muu elektrist särisev sünteetika.

Igapäevastes toiduainetes, mis poes müügil, sisalduvat enam kui 200 lisaainet, mida tähistatakse koodiga E, muuhulgas nitraadi- ja nitriidiühendid. Neist esimeseta pole ühtegi juustu, kalakonservi (eriti kõrge nitraadisisaldus!), pakitud lihatoodet; nitriidiühendid kuuluvad aga eranditult lihakonservide ja vorstide koostisse. Midagi head pole ses suhtes rääkida pikaajaliseks säilitamiseks kohandatud eksootilistest ja vähem eksootilistest puuviljadest, mida me sageli nende erakordse magususe tõttu eelistame kodumaistele.

Mitu aastaaega tagasi valmistatud, aga ikka isuäratavad keeksid, küpsised, rullbiskviidid. Eredavärvilised imemispulgad ja nätsud lastele. Pakisupid, keemilised maitseained ja toidumaitseliseks meisterdatud puljongikuubikud. Millel kõigil tervislikkusega väga vähe pistmist.

Oot-oot, aga kuidas me siiski veel elus oleme ja esivanematega võrreldes üsna pikaealisedki? Eks ka siin tule teha tänukummardus teadusele ja meditsiinile, mis saatanat saatanaga ehk tsivilisatsioonist põhjustatud tõbesid keemia (ravimid) ja ülikeeruliste elektromagnet- ja laseraparaatide abil välja püüavad ajada.

Moraal? Lookeses seda polegi.

Arengut peatada ei ole võimalik, ka ilmselt niisugust, mis inimkonnale vaid hädasid toodab. Kes meist ikka jääks lihtsale eestimaisele toidule, ehitaks ja sisustaks ühegi tehismaterjalita palkmaja, astuks hommikuti paljajalu rohelisse või lumevalgesse loodusesse?

Või siiski?

JUTA ÜTS