Tomatid on aedviljade edetabelis kolmandad

Suurbritanniasse ilmusid tomatid 1579.a ja said armastusõuna nime. Veidi hiljem hakati tomateid kasvatama Krimmis, kus neid kuldõunteks nimetati - võibolla seepärast, et esimesed sissetoodud tomatid olid kollased.

Euroopa riikides hakati tomateid toiduks kasutama vähehaaval ja ettevaatlikult, sest tomat oli liiga sarnane teiste maavitsaliste - beladonna ja mandragoraga, millised kuuluvad mürgiste taimede hulka.

Räägitakse, et vaenlased olid püüdnud G. Washingtoni tomatitega mürgitada, lisades toidule nende viljade tükikesi. Aga vastupidi, G. Washington ei vajunud küürutõmbunult lauale, vaid hakkas maitsvat toitu kiitma.

Veel praegugi suhtutakse mõnes riigis tomateisse umbusklikult, arvates et need on tervisele kahjulikud.

Pole kinnitust leidnud arvamus, et tomat võiks häirida soolade vahetust organismis ja soodustada podagra arengut, samuti on põhjendamatu seisukoht, et tomat on kahjulik seepärast, et selles on oblikhapet. On selgunud, et tomatis pole oblikhapet rohkem kui kartulis.

Tomati viljades on 90% taimevett, 1% valkaineid, 0,2% rasva, 3,5% suhkrut, 0,8% kiudaineid, mineraalaineid ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, vitamiine ja orgaanilisi happeid.

Avamaal kasvanud tomatites on rohkem vitamiine kui kasvuhoones kasvatatud tomatites (need andmed ei ole hübriidide kohta).

Huvitava ülevaate on esitanud USA teadlased - nad on koostanud kõige tähtsamate ja sagedamini kasutatud aedviljade nimestiku. A-vitamiini sisalduse järgi on tomat paigutatud 16. kohale, C-vitamiini hulga järgi 13. kohale, aga mõlemate nende vitamiinide allikana on tomat tähtsuselt aedviljade hulgas 3. kohal, sest statistiliste andmete järgi sööb USAs iga elanik aastas umbes 40 kg tomateid. Viimasel ajal on tomatite kasutamine küll järsult vähenenud, sest ameeriklased pole modifitseeritud toidu austajad.

Rahvameditsiinis värskeid tomateid ja nende mahla kasutatakse polüvitaminoosi kõrvaldamiseks. Värsket mahla soovitatakse maohaavandi või maksahaiguse puhul. Siis kasutatakse pool klaasi hapukapsa mahla ja pool klaasi värsket tomatimahla. Juuakse 3 korda päevas pärast sööki.

Värskeid tomateid kasutatakse südame ja veresoonte haigestumisel, sh hüpertoonilise haiguse, stenokardia puhul ja pärast müokardi infarkti. Tomatid ja nende mahl aitab gastriidi puhul ning vähendab maomahla happelisust, verevaesust, mälu ja jõu kadumist.

Juues klaasitäie värsket tomatimahla saab inimese organism poole A- ja C-vitamiini vajalikust päevanormist. Tomatimahla on soovitav kasutada koos õuna-, kõrvitsa- ja sidrunimahlaga (vahekorras 2:4:2:1), eriti siis, kui on vaja liigsest kaalust vabaneda.

Lõuna-Ameerika rahvaste meditsiinis soovitatakse kasutada peamiselt kollase tomati mahla. Seda allergia raviks. Kollases tomatis on rohkem beetakarotiini, mis organismist väljutab kahjulikke aineid, parandab allergiavastast immuunsust, aktiviseerib seksuaalsust, stabiliseerib ainevahetust, normaliseerib vererõhku ja parandab nägemist. Karotiin lahustub hästi rasvas, seepärast on soovitav tomatisalateid taimeõliga valmistada.

Tomatil ja selle mahlal on tugev bakteritsiidne toime, mistõttu rahvameedikud tarvitavad neid mädanevate haavade ja paisete ravimisel. Tomat ja tomatimahl vähendab kolesteriinitaset veres.

Tomat kosmeetilise vahendina on sama hea nagu kurk või porgand. Kuivale, närtsinud nahale on soovitav asetada 10-15 minutiks tomatimask.

KARL VEBER
Läti ajakirjandusest