Nukker statistika

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja ÜRO hinnangutel nakatus 1999.a AIDSi viirusega 5,6milj täiskasvanut ja last. See on kõrgeim näitaja, mis alates AIDSi epideemia algusaastaist. Samal ajal suri AIDSi tagajärjel 2,6milj inimest. Esialgsete hinnangute alusel jääb 20.saj lõpul emata 11,2milj alla 15aastast last. Viirusega nakatunuid arvestatakse sajandi lõpuks 32,4milj täiskasvanut ja 1,2milj last.

Epideemia algusajast alates on Sahara lähipiirkond Aafrikas olnud enim AIDSist kahjustatud regioon maailmas. See ala on koduks 10%le maailma elanikkonnast ning seal elab 70% kõigist HIV-viiruse kandjaist. Praegu arvestatakse seal elanike vanusegrupis 15-49a 12,2milj naist ja 10,1milj HIV-positiivset meest. Tõusnud on vastsündinud laste nakatumine AIDSi viirusega: 6,5milj sündinud lapsest ligi 90% tuli ilmale koos viirusega.

Lõuna-Aafrikas oli 1990.a inimeste keskmine eluiga 59a, kuid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja ÜRO ühise hinnangu põhjal arvestatakse, et 2005.-2010.aastaks langeb see tagasi 45. eluaastale. Võrdluseks olgu märgitud, et nt Lõuna-Aasias pikeneb ennustustekohaselt 2005.a keskmine eluiga 22a võrra.

Palju uusi nakatumisi on täheldatud ka endises Nõukogude Liidus. Kogu regiooni kohta loetakse totaalarvudes 360 000 juhtu 1999.a. See arv on ligikaudne, sest äsjanakatunud inimene tunneb end tervena ega oska endal kahtlustada viirusekandlust, mistõttu ei pöördu ka arsti poole. Sageli on nakatumine seotud narkomaaniaga.

TIINA TAMME,
ajakirjast The Lancet