Eesti mees elab 12 aastat vähem kui naine
Saja aasta tagune mees oli hoopis teine inimene. Meie oma raamatus ei lammutanud tolleaegset tugeva patriarhaalse mehe mudelit, me vaid kirjeldasime selle uusi jooni, mida on talle lisanud tormilisest tehnilisest edenemisest kantud tänapäev, ütlesid autorid raamatu esitlemisel. Selle raamatu nimi on "Mees muutuvas maailmas", autorid androloogid (meestearstid) Olev Poolamets ja Margus Punab ning psühholoogid Jüri Uljas ja Mait Raun.
Raamatu esitlemisel öeldi ka vist küll kõiki naisi esialgu hämmastanud lause: 20. sajand on olnud naiste sajand... Alles hiljutisel ajakirja "Eesti Naine" poolt korraldatud konverentsil "Eesti naise eneseteadvus ja eneseteostus" otsisid ju meie aktiivselt ühiskonnaelus osalevad naised alles "ühisõiguslikku teed võimu juurde", et "meeste maailmas osaleda ja sealseid töid ja hüvitusi jagada", et "kõigil oleks valikuvõimalus, nii meestel kui naistel" (väljavõtted konverentsi materjalidest). Kus siis see naiste sajand?
Küsimusele on siiski vist ainus vastus: naise tervise eest on möödunud aastasada tõepoolest mitu korda enam hoolt kandnud kui mehe tervise eest. Juba üksi fakt, et Eestis on 2 androloogi ja üle 300 günekoloogi, räägib enda eest.
"Mees muutuvas maailmas" on rahvavalgustuslik väljaanne, ütlesid esinejad, mis Faehlmanni ja Luiga kombel püüab nii mehi kui naisi ärgitada kaasa mõtlema, lahendusi otsima ja ehk oma sisseharjunud käitumisjoonist muutma. Sest mehel on kõrge elurisk. Kuigi Eestis nagu mujalgi maailmas sünnib rohkem poisse kui tüdrukuid, on meil naisi tervelt 15% rohkem kui mehi ja naised elavad 12 aastat meestest kauem. Ainult Lätis, Moldovas, Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal on meeste eluiga naistest veelgi lühem. Kui rootsi mees elab keskmiselt 77 ja naine 82, prantsuse mees 75 ja naine 82, isegi bulgaaria mees 67 ja naine 75, siis eesti mees vaid 64 ja naine 76 aastat vanaks. Juba pärast 40 eluaastat on eesti mees nii füüsiliselt kui psüühiliselt kulunud, ütleb äsjailmunud raamat. Vanaduspensionini elas Eestis käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga vaid üle 80 tuhande mehe, aga üle 204 tuhande naise. Seejuures oli invaliidsuspensionäre meeste seas ligi 7000 inimese võrra enam.
Oma elutee pikkuse on nii või teisiti kehtestanud mehed ise. Aga kaudselt kindlasti ka naised, pidades endiselt ja ehk rohkemgi kui kunagi varem meheideaaliks jõmmi, kes on tugev, töökas, tark, rikas, kuulus, oma naisele otsata hell ja viimse verepiisani truu. Mehe eluiga tõuseks juba üksi seetõttu, kui tema ja ta pere jõuaksid otsusele elada vähenõudlikumat, mõõdukamat, sallivamat, sõnaga - rahulikumat elu.
107leheküljeline raamat on võtnud põgusale ülevaatusele mehe sünnist surmani, kaasa arvatud seksuaalsed hoiakud, erinevused võimetes, riskid, puuded, kriisid.Väljaandes on ka mitu vahelugemist autorite isiklike kogemustega. Siinkirjutajale oli neist sümpaatseim üksikisa Jaano-Martin Otsa "Minu kolm last kasvavad emata", kus on mitu lihtsat, aga sageli unustatud tõde. Üks neist: "Ma arvan, et lastel peab olema võimalikult lai silmaring, enne kui nad hakkavad uurima mingit kitsast ala. Väga vale on laps varakult ära spetsialiseerida, pannes ta näiteks Tamjärve kooli advokaatide nullklassi." Ja teine: "Oleme siin maailmas selleks, et kedagi või midagi teenida. Miks siis mitte inimekonda? Seda kõike proovin ma oma lastele edasi anda."
Nagu üht sugupoolt kaitsvas väljaandes ikka, on selleski küsitavusi. Kasvõi väide: "Kui meest tabab raske haigus, näiteks trauma või vähktõbi, on alati oht, et ta jääb oma haiguste ja probleemidega üksinda maadlema. Võib juhtuda, et naine ja lapsed jätavad ta maha..." Kaldun arvama, et valdavalt võib minna vastupidi: mees jätab haige naise. Ja veel teinegi kaheldav seisukoht:" Mida suurem on naise sissetulek, seda suurem on ka lahutamise tõenäosus. Ja vastupidi: mida suurem on mehe sissetulek, seda vähem ilmutab ta soovi lahutamiseks." No kuulge, lugupeetud autorid, kas meie varakapitalistlikus ühiskonnas on veel vähe näiteid, mis kummutavad, õigemini - keeravad viimase näite kümnekordselt vastupidiseks?
Raamat "Mees muutuvas maailmas" on Eesti Pereplaneerimise Liidu projekt ja alles esimene sarjast "Eesti mees".
JUTA ÜTS