Tasub teada

Kui silmad väsivad

Kui silmad on väsinud pikaajalisest arvutiga töötamisest, siis on kasulik teha töös vaheaeg ning suunata pilk üles ja kaugusesse, õpetab Carol Karp, oftalmoloogia professor Californiast. Fikseerides arvutil teatud aja jooksul lähedasi objekte silmalihased väsivad, seetõttu kaugusesse vaatamine võimaldab neil puhata. Võib kasutada ka moodust, mida soovitab Kanada optomeetria (nägevuse mõõtmine) spetsialist Anne Barber. Selleks tuleb teha sügav sissehingamine, samaaegselt tõsta õlad kõrgele ja sulgeda silmad nii tugevasti kui võimalik. Väljahingamisel ja silmade avamisel lõdvestada kõik lihased. Tahtele alluvate õla-, silma- ja teiste lihaste tugevale pingutusele järgneval lõdvestumisel lõõgastuvad ka tahtele allumatud silmalihased. Seda tegevust, mis laseb puhata ületöötanud silmalihastel, võib korrata.

Mis peatab luksumise

Luksumine tekib diafragma (vahelihase) ägedate kramplike kokkutõmmete tagajärjel, mis põhjustab kiiresti korduvat sissehingamist. Sellele kaasneb häälepaelte sulgumisest tingitud iseloomulik häälitsus. Luksumist põhjustab uitnärvi ehk vaagusnärvi ärritus, mis omakorda stimuleerib diafragma lihaseid. Põhjuseks võib olla külma või gaseeritud vee joomine, õhu neelamine, seedehäired jm tegurid. Luksumise peatamiseks kasutatakse mitmesuguseid hingamisvõtteid. Kõige lihtsam moodus on hinge kinni hoida 30-60 sekundit. Üks kindlamaid abinõusid on kui sügavalt suu kaudu välja hingata ning siis tugevasti nina kaudu sisse hingata ja kümneni lugedes hinge kinni hoida. Veidi naljakas, kuid tagajärjekas moodus on kõrrega veejoomine samaaegselt kuulmetorude sulgemisega sõrme kõrvadesse panemisega.

Luksumine võib olla ka mõnele haigusele (entsefaliit, pleuriit jt) kaasnev nähtus.

Oliivid, õlipuu viljad

Vahemeremaadel kasvava õli- ehk oliivipuu viljad oliivid on tuntud oma suure õlisisalduse (kuni 70%) poolest. Valminud viljadest pressitakse oliivõli, mille parim sort on provanksõli. Oliive kasutatakse kas soolatult või marineeritult toiduks. Oliivides leidub mitmesuguseid bioaktiivseid aineid - antotsüaane, flavonoide, fenoole jm, mis kaitsevad organismi liigse ultraviolettvalguse eest troopikamaades, need pidurdavad ka vananemisprotsesse. Oliivides ja oliivõlis on rikkalikult küllastamata rasvhappeid, mis mõjuvad tervistavalt südamehaiguste korral, aitavad kaasa vere kolesteroolitaseme langusele, vähendavad vere hüübimisprotsesse ja pakuvad teatud määral kaitset ka rinnavähi vastu. 8 suurt valminud musta oliivi või 10 rohelist oliivi sisaldavad 5 g rasva (õli), mis vastab ligikaudu 45 kalorile ehk 1 teelusikatäiele õllele.

Tuleb arvestada, et toiduks kasutatavad soolatud või marineeritud oliivid sisaldavad palju keedusoola. Näiteks 10 suurt soolatud oliivi võib sisaldada kokku kuni 900 mg keedusoola. Seetõttu ei ole soovitav süüa päevas üle 1-2 soolatud oliivi.

TIINA TAMME,
ajakirjast Prevention