USA tubakagigandid kaevati kohtusse

Novembri alguses kaebas Euroopa Komisjon kohtusse Ameerika Ühendriikide tubakagigandid Philip Morrise ja R.J.Reynoldsi, süüdistades neid sigarettide salakaubanduses Euroopa Liidu liikmesriikides. Tsiviilhagi esitati New Yorgi ringkonnakohtule. See on esimene kord, kui Euroopa Liit ründab USA firmasid, kasutades selleks USA kohtusüsteemi ja USA organiseeritud kuritegevuse vastast seadusandlust.

"Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmine on Euroopa Komisjoni esmaülesanne. Kohtuasi on uus samm meie strateegias võitluses pettuse ja korrapäratusega," ütles EL eelarvevolinik Michaele Schreyer.

Arvatakse, et osades EL liikmesmaades, eriti Itaalias ja Hispaanias müüdavatest sigarettidest on umbes 10% salakaup ja et EL kaotab ainuüksi tasumata tollimaksudena 500 miljonit eurot ehk pea 8 miljardit krooni aastas. EL nõuab hagis hüvitist tekitatud rahalise kahju, eelkõige saamata tolli- ja käibemaksu eest. Kui suurt summat nõutakse, selgub tõenäoliselt kohtus, praegu hagi sisu täpsemalt ei kommenteerita.

Sigarettide salakaubandus kasvas oluliselt pärast külma sõja lõppu. Suuremad salakaubateed kulgevad läbi Ida-Saksamaa ja on vietnamlastest koosnevate klannide kontrolli all, ning läbi Montenegro - see on albaanlaste salaäri.

Süüdistatavate firmade esindajad pole veel süüdistust näinud ja peavad hagi alusetuks. Hagi esitamine USA kohtule valmistab neile erilist meelehärmi - Philip Morrise esindaja jõudis Euroopa Komisjoni tegevust nimetada pretsedendituks.

R.J.Reinoldsi vastu on sama - organiseeritud kuritegevuse vastast seadusandlust (RICO) kasutades hagi esitanud ka Kanada valitsus, süüdistades firmat sigarettide smugeldamises läbi indiaanlaste reservaadi Kanadasse maksudest mööda hiilides. Sigarettide salakaubanduses süüdistavad USA tubakafirmasid ka Columbia ja Ecuador.

Eestisse salakaubana toodavatest sigarettidest hinnatakse ohtlikemaks salatehastes toodetud ja võltsitud maksumärkidega Priimat jt odavamaid marke. Philip Morris Eesti OÜ esindaja Madeleine Vettiku sõnul tekitab nende toodangust probleeme ka Venemaal legaalses tehases ja õigete maksumärkidega varustatud Bond, mida salakaubana Eestisse tuuakse, kuid suuremaks ohuks peab temagi odavamaid marke ja mitmesugust võltstoodangut. Eesti jaoks võibki lähitulevikus suurimaks hädaks tubaka salakaubanduses kujuneda võltstoodang tuntud markide nime all.

USAs on Philip Morris püüdnud kindlustada seljatagust, pöördudes Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (MTO) poole sooviga osaleda tubakakontrollialase raamkonvensiooni (FCTC) formuleerimisprotsessis. Ameerika Kopsuassotsiatsioon arvab, et MTO ei tohiks lasta Philip Morrisel kaaperdada FCTC protsessi - see oleks sama, kui rahvusvahelist narkovastast lepet dikteeriks Medallini kartell.

Püüdes luua paremat firma imagot ning raskendamaks firma ründamist, rahastab Philip Morris juba üle 10 aasta mitmesuguseid aidsihaigetele suunatud abiprogramme USAs ja ennetustööd mujalgi. Nüüd siis ka Eestis, rahastades Tervisekaitseinspektsiooni ja Aidsi Ennetuskeskuse eestvedamisel toimuvat aidsivastast kampaaniat. Kui muidu on Eestis eraettevõtete, sealhulgas ka ravimifirmade kaasamine riiklikult rahastatavatesse tervisedenduslikesse projektidesse Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Rahvatervise Arendusnõukogu vastuseisu tõttu problemaatiline, siis praegusel juhul pole üllatuslikult probleeme tekkinud.

Tubaka- ja alkoholifirmade toetused tervisedenduslikele üritustele tekitavad vaidlusi kõikjal, ka arenenud riikides. Pooltargumentideks on Eestis eelkõige toetavate firmade täiesti legaalne tegevus ja vajadus lahendada pakilisi probleeme, mille jaoks riigil raha puudub. Vastu - terviseohtliku toodangu müügist saadavat raha ei tohiks kasutada tervise edendamise projektides, sest tihti kaasneb sellega tubakafirmade PR-kampaania ja ka reklaam, rääkimata juba eetilistest vastuoludest. Paratamatult kujuneb abi saajal ja selle vahendajal tunduvalt positiivsem hoiak abiandjasse. Antud juhul võib see takistada kogu ühiskonda puudutavate otsuste tegemist.

ALEKSANDER LAANE