Seljavalul on erinevaid põhjusi

Ebamäärased seljavalud saadavad keskealisi ja vanemaid inimesi tihtipeale aastaid. Maaelanikud teavad kindlalt, et nii see peabki olema, sest raske tööga "äratõstetud, äravenitatud või ärapõrutatud selg ei saagi ju terve olla", ometi on ka linnarahval sageli suhteliselt kergest istuvast tööst piinavad seljavalud. On niisugused valud välditavad või kuuluvad nad ka arvutipõlvkonna kehaliste vaevade hulka?

Vastust käisime otsimas Tallinna Meremeeste Haigla neuroloogilt doktor VALLI KALJULALT.

Rindkere lülisambast allapoole jääva nimme-ristluu piirkonna valud on tõepoolest täiskasvanuea sagedane häire.Uuringud on näidanud, et eluea jooksul esineb neid kuni 90 % inimestest, 25.-60. eluaasta vahel. Nagu enamiku häirete, nii ka seljavalude puhul etendavad oma osa pärilikud eeldused.

Nimmepiirkond koosneb viiest lülist ja nende vahele jäävatest ketastest ehk diskidest ning on ühendatud ristluuga. Disk koosneb säsituumast ja seda ümbritsevast sidekoelisest võrust. Kõige sagedamini kahjustuvad 4. ja 5. ning 5. ja ristluu vahelised diskid. See on kõige liikuvam osa ja nn jõujoon raskuste tõstmisel või põrutamisel läbib eelkõige just seda osa lülisambast.

Seljavalu põhjuseks võib olla lülidevahelise diski väljasopistumine, ealised muutused lülisambas, selja trauma, selgroo nimmeosa ahenemine, muutused lülidevahelistes liigestes. Lülidevahelise diski haigestumisega seotud nimmevalusid nimetatakse diskogeenseks radikuliidiks või radikulopaatiaks. Vananemisel (või pärast vigastust) väheneb diski elastsus, selles tekivad rebendid ja disk võib välja sopistuda, avaldades survet ümbritsevatele kudedele ja närvijuurtele. Kõhrplaadi servadel arenevad luukasvised, diski kõrgus väheneb. Valu põhjus on väljasopistunud diski või luukasvise surve tagumisele pikisidemele või närvijuurele.Valu võib esineda ainult kord elus lühiaegselt ega vaja arsti poole pöördumist. Aga sagedamini esinevad tugevad kestvad valud, mis periooditi ägenevad ja vajavad kindlasti ambulatoorset või haiglaravi.Valu võib kiirguda tuharatesse ja tugevneda ette painutamisel või sirutamisel. Kui disk surub väljasopistumisel närvijuurele, kiirgab valu ka jalga. Võib juhtuda ka nii, et valu nimmes väheneb, aga jalg on äkki nõrgaks jäänud. Sel juhul on tegemist labajala halvatusega. Niisugusel puhul aitab enamasti vaid operatsioon. Seljavalu võivad põhjustada ka vähkkasvaja siirded selgroo lülidesse, lihaste haigused, puusaliigese artroos, neerude, kõhunäärme ja günekoloogilised haigused. Tihtipeale süvendab seljavalusid stress.

Nimmevalude all kannatavad enamasti autojuhid, traktoril või mõnel muul vibratsiooni põhjustaval seadmel töötavad inimesed, laadijad, aga ka pidevas istuvas (arvuti taga) või seisvas sundasendis töötajad või need, kelle töö on seotud sagedaste kummardamistega, keha pööramisega. Soodusteguriks võib olla liigne kehakaal.

Nimmevalud algavad tavaliselt järsku. Kui niisuguseid valusid on varem esinenud, võib ägenemise esile kutsuda ka üsna kerge pingutus või järsk liigutus. Mõnikord võib nimmevalu olla ülitugev, mis muudab liikumise võimatuks. Arsti poole pöördumiseni oleks soovitav siis vähendada lülisamba koormust, hoiduda valu tekitavatest liigutustest ja leida asend, kus valu on kõige väiksem. Soovitada võiks veel valutava piirkonna soojendamist ja kasutada valuvaigisteid nagu aspiriin ja ibuprofeen. Kui valu mõne päeva jooksul ei möödu, peab tingimata pöörduma perearsti poole, kes selgitab välja põhjuse, sest nagu öeldud, võivad seljavalu anda ka mitmed siseelundite haigused. Vajadusel suunab perearst patsiendi närviarstile.

Et nimmevalude teket või ägenemist ära hoida, tuleks oma igapäevane kodune ja tööga seotud tegevus nii läbi mõelda, et see võimalikult vähe koormaks lülisammast. Aegajalt tuleks jälgida oma istumist ja astumist, kehaasendit raskusi tõstes ja kandes. Lülisammas, mis ei pea ägama arutu koorma või pideva vibratsiooni all, püsib terve ka vanas eas. Seejuures on aga väga tähtis võimlemine, mis soodustab selgroo loomuliku painduvuse ja tugevuse püsimist.Väga kasulik on ujumine. Olulised on tugevad selja- ja kõhulihased. Juba haigestunud selja parandamisega tegelevad paljude haiglate ja polikliinikute juures olevad ravivõimlemisspetsialistid, kelle õpetatud ravikompleksi saab jätkata oma kodus. Ravivõimlemine ongi seljavalude leevendamise ja ärahoidmise tähtsamaid viise, see ei nõua erilisi materiaalseid kulutusi, küll aga head tahet ja järjekindlust. Ülekaaluline seljavaludega patsient peaks tingimata hakkama tervislikult toituma ja koos sellega vähendama kehakaalu. Mõnikord on nimmevalude korral ja eriti füüsilise töö tegijail vaja seljalihaseid ja lülisammast toetada spetsiaalse korsetiga. Korseti või ravivöö kasutamist tuleks konsulteerida arstiga, kes selle ka välja kirjutab.