Ville Rehm Tallinnast palus teavet soolatüügaste kohta. Vastab Prof. Naomi Loogna

Viiruslike nakkuslike nahahaiguste hulka kuuluvad tüükad, nimetatud ka soolatüügasteks või käsnadeks (ladinakeelne nimetus verruca). Tekitaja on on papilloomiviirus.

Eristatakse laste- ehk lametüükaid ja harilikke tüükaid. Lametüükad on nööpnõelapea- kuni läätsesuurused tavalise nahavärvusega, harvem kergelt kollaka, pruunika või hallika varjundiga nahast pisut kõrgemad moodustised. Ei põhjusta mingeid vaevusi. Tavaliselt paiknevad näol ja kätel, harvem käsivartel ning rinnal. Neid võib olla üksikuid, aga ka rohkesti - mitukümmend. Ilmnevad lastel ja noorukitel. On arvamusi, et teket soodustab organismi resistentsuse (vastupanuvõime) langus, nt mõne haiguse tagajärjel.

Harilikud tüükad on pealt ebaühtlased, nööpnõelapea- kuni hernesuurused nahast kõrgemad hallikad või pruunikad moodustised, mis paiknevad tihedalt ja võivad üksteisega laatuda, moodustades nii lamedaid plaate. Tavaliselt esinevad nad kätel, sõrmedel, harvem jalataldadel. Paiknedes jalataldadel või sõrmedel küünte juures, võivad nad valu põhjustada, mille tõttu neid vahel ekslikult peetakse konnasilmadeks. Kui tüügas levib küüneservalt selle alla, võib põhjustada küünte irdumise.

Vanuritüükad on mittenakkuslikud ja mitteviiruslikud. Nad on kuni mõnesentimeetrilise läbimõõduga, ümarad, ovaalsed või ebakorrapärase kujuga pruunikad või tumepruunid nahast kõrgemad, pealt sarvestunud moodustised. Ei esine ainult vanuritel, vaid ka üle 40aastastel isikutel.

Rahvameditsiinis kasutati tüügaste raviks toore kartuli või hästipeenestatud küüslaugu pealeasetamist tüükale terveks ööpäevaks. Enamasti need võtted siiski soovitud tulemusi ei andnud. Varem rakendati kahe esimese tüüka liigi puhul sugestioonravi. Tõenäoliselt kindla usuga mõnesse ravimeetodisse ongi seletatav mõningate rahva seas kasutatavate võtete efektiivsus. Nt G.Kornel ja M.Kask oma raamatus "Naha tervishoid ja iludusvead" (1935.a) kirjutavad, et tarvitati lastetüügaste kõrvaldamiseks järgmist abinõu: loeti ära tüügaste arv ja lasti siis teha lapsel nööri sisse sama palju sõlmi ning visati siis nöör põlevasse ahju. Sel viisil olevat ka üks mainitud raamatu autoritest (meditsiinidoktor G.Kornel) vabanenud lapsepõlves 43 soolatüükast käeseljal.

Lastetüükad kaovad sageli organismi üldtugevdava ravi tulemusena (vitamiinid, mitmekesine toit jm).

Kindel ravitoime on vereurmarohu mahlal, mida kasutatakse rahvameditsiinis. Värske taime varre murrukohast erituva kollase mahlaga tupsutatakse korduvalt tüügast või tüükaid. Vältida tuleb selle mahla sattumist silma. Mahlaga määrdunud käed tuleb kohe pesta.

Määrimiseks kasutatakse veel 10%list podofülliini piirituslahust, 2%list salitsüülvaseliinsalvi, ka konnasilmade raviks kasutatavaid vedelikke. Kui tüügas paikneb jalatallal, sobib 20%line salitsüülvaseliinsalv, mis tüügastele paigutatakse terveks ööks.

Kui tüükaid on palju, eemaldatakse need diatermokoagulatsiooniga või laseri abil. Vahel võivad tüükad ka iseenesest paraneda.

Lame- ja harilike tüügaste vältimiseks tuleb meeles pidada, et kuna on tegemist viirushaigusega, võib nakatuda esemete ja kriimustuste kaudu. Seepärast on oluline puhtus (käte sage pesemine), individuaalse käterätiku, raseerimisvarustuse ja muu sellise olemasolu.

NAOMI LOOGNA, professor