KOMMENTAAR

Tervise- ja spordiklubid on aja nähe, uute klubide sünd eeldab aga inimeste endi algatusvõimet. Niikaua, kuni inimene ootab, et keegi tema eest otsustab, käsib või kohustab, senikaua klubide võrk käima ei lähe. Õnneks elujõuliste ja väga vajalike klubide arv Eestis kasvab, lihtsurelikud on aktiivsed ega oota, et riik ses asjas käe tagumiku alla toeks paneks.

Spordijuht Toomas Tõnise teab, et kui inimene ei tunne mittetulundusühingu põhikirja, siis on klubi raske sünnitada. Kuid üldiselt polevat klubi asutamine sugugi raske. Eesti Spordi Keskliit on üritanud koos piirkondlike liitudega teha asja võimalikult lihtsaks. Näidispõhikirjad on tehtud puust ette, tutvustatud on toiminguid, mida tingimata teha tuleb. Kes tahab klubi teha, leiab spordi keskliidust või spordiliitudest piisavalt abimaterjali.

Tõnise kinnitab, et kõige laisemgi klubide asutajaist võib täita paberil lihtsalt lüngad, teha valimised, kinnitada juhid ning viia siis paberi notari kaudu registrisse.

Eestis käib praegu jõuline jutt Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee kokkukasvatamisest. Tõnise ei arva, et ESK senine tugi klubide tekkele seeläbi ähmastub. Ühinemise on tema sõnul veel tegemata - nii ESK esindajate kogu kui ka EOK täiskogu peaksid lõpliku otsuseni jõudma aprillis. Hirm, et klubide areng ühinemisest kannatada saab, olevat põhjendamatu. "Minu arust ongi oluline, et suudaksime oma liikmeskonda, spordialaliitude kaudu ka klubisid, teenindada läbi ühe organisatsiooni, ajada ühtset, selget poliitikat," kuulutab Tõnise.

Eestis tegutsevast 1342 klubist on osa väga tugevad, kuid ühte neist teise arvel ettepoole reastada pole mõtet. Vajalikud on kõik, pealegi on nad äärmiselt erineva ampluaaga. Maailmas hinnatakse eriti klubisid, kes küll tugevad tippspordis, kuid kus spordi juurde tuuakse võimalikult palju noori, innustajateks just samas klubis tegutsevad tipud.

Minna on Eestil veel pikk tee. Meil liigub igast tuhandest inimesest spordi- või terviseklubis 80. Ainult kaheksa protsenti. Soomes mahuvad spordiga seotud ühendustesse igast tuhandest 350, Rootsis ligi 400, Ðveitsis hämmastavalt koguni 550 - rohkem kui pooled.

URMAS ESLON