Soolatüükast vähini-inimese papilloomiviirus

Igaüks meist on kuulnud erinevatest meetoditest, kuidas ravida soolatüükaid. Kas siduda nöör ümber soolatüüka või hõõruda teda verehurmarohuga? Kuigi arstid nimetatud ravimeetoodeid ei kasuta, ei saa eitada nende toimimisviiside efektiivsust.

Soolatüükad on põhjustatud inimese papilloomiviirusest (inglise keeles Human papilloma virus, lühendiga HPV). Nimetatud viirused on laialt levinud üle kogu maailma. Inimesel põhjustavad nad haigusi väliskeskkonnaga kokkupuutuvatel piirkondadel: nahal, hingemisteede ja ka suguteede limaskestal. Inimesel põhjustab papilloomiviirus kasvajate teket.

Nahal võib inimese papilloomiviiruse nakkus (HPV nakkus) väljenduda väga erinevalt. Heaks näiteks on soolatüükad - sagedasti esinev, peamiselt "koolipoiste" haigus. Sisuliselt on isegi tavalise soolatüüka puhul tegemist healoomulise nahakasvajaga, kuigi me tavaliselt nii ei mõtle. Ka nahal võib papilloomiviirus nakkus väljenduda erinevalt: ulatuslikest näsalistest naastudest jalataldadel ja kätel kuni tagasihoidlike nahavärvi sõlmekesteni näonahal. Haiguspildi kujunemine sõltub eelkõige viiruse tüübist ja kahjustuse piirkonnast. Nimelt eristatakse inimese papilloomiviiruste hulgas üle 80 alatüübi, millest igaühel on oma number, nt. HPV-1, HPV-16 jne. Soolatüügaste põhjustajaks on tavaliselt HPV-2, HPV-27, väikeseid nahavärvi sõlmeksesi näonahal põhjustavad reeglina HPV-3 ja HPV-10.

Tegemist on viirusinfektsiooniga ja nagu gripi puhul ei haigestu kaugeltki mitte kõik inimesed, kes viirustega kokku puutuvad. Nakatumine toimub otsese kontakti teel, eelnev väike trauma või ka haigus soodustavad haiguse kujunemist. Samuti võib haiguse kulg inimese organismis olla väga erinev: pidevast süvenemisest täieliku iseenesliku paranemiseni. Paranemisel inimese papilloomiviirus nakkusest on keskne roll inimese enda immuunsüsteemil. Ükski seni meditsiini käsutuses olevatest võimalustest ei ole nii efektiivne (ja sealjuures igasuguste kahjulike kõrvaltoimeteta). Kirjeldatud edukad hüpnoosiga ravitud haigusjuhud kuuluvad kindlasti siia valdkonda.

Suguteedes tekkivad papilloomiviirusest tingitud kasvajalised moodustised erinevad väljanägemiselt soolatüügastest paljuski. On ju ka nahk suguelunditel, rääkimata limaskestast, erinev sellest, mis taldadel-peapesadel. Suguelunditel tekkivad moodustised on pehmed, roosakad või kahvatud näsad. Suguelundite piirkonna papilloomiviirus nakkus kui sugulisel teel leviv haigus fikseeriti 1954. a, ning nüüdseks on see suguhaiguste hulgast kõige sagedamini diagnoositavaks haiguseks maailmas.

Kuigi tavaliselt on papilloomiviiruse toimel tekkinud "kasvajad" healoomulised, on kindel, et nimetatud viirused osalevad ka pahaloomuliste kasvajate (vähi) tekkes. Pahaloomulised kasvajad, mille puhul papilloomiviirused mängivad olulist rolli, on hingamisteede (kõri, suuõõne) vähid ja emakakaela vähk naistel. Nn. pahaloomulised viirustüübid on HPV-16, HPV-18, HPV-31, HPV-45. Näiteks on uuringutes selgunud, et kuni 95% emakakaela vähi haigetest on mõni HPV pahaloomulistest tüüpidest vähikoest eraldatav. Riskifaktoritena lisaks papilloomiviirusele rõhutatakse emakakaela vähi korral suurt seksuaalpartnerite arvu osatähtsust (HPV kui suguhaigus!) ja ka suitsetamise negatiivset rolli.

Papilloomiviiruste otsene seos mõnede pahaloomuliste kasvajatega on põhjuseks, miks neile viirustele väga palju tähelepanu pööratakse. Kaasaegsete geenitehnoloogiliste meetoditega on võimalik väga täpselt erinevaid HPV tüüpe määrata ka Eestis, kuid vastavaks uuringuks on vaja spetsiaalselt materjal koguda.

Kindlasti tuleb rõhutada, et mõne isegi nn. pahaloomulistest papilloomiviiruse tüübi leidmine emakakaelalt ei tähenda kaugeltki veel, et inimesel on vähk. Vähk ei teki kunagi üleöö, ning regulaarsete tervisekontrollide eesmärgiks naistel ongi vähieelsete muutuste tekke või olemasolu määramine. Hiljutised teadusuuringud, mis on läbiviidud võrdlevalt Eesti ja Soome naistel, on selgitanud, et inimese papilloomiviiruse esinemise sagedus ei ole Eesti naistel kõrgem võrreldes põhjanaabritega, kuid haigestumus emakakaela vähki on meil pea 4 korda kõrgem. Probleemiks Eestis võib olla naiste puudulik pöördumine regulaarsele kontrollile vähieelsete jt. muutuste võimalikuks selgitamiseks ja hästi toimiva ennetusprogrammi puudumine.

Meditsiini käsutuses on mitmed ravivahendid, kuid ükski neist ei ole alati efektiivne või ei sobi igale patsiendile. Ükski ravimeetod ei taga inimese vabanemist papilloomiviirusest täielikult - selleks on võimeline ainult meie oma immuunsüsteem! Arstid kasutavad ravis eri meetodeid. Sageli on eesmärgiks esile kutsuda kahjustatud koe kärbus: kas külmaga (krüoteraapia) või tugevatoimeliste hapetega (nt. äädik- ja piimahape soolatüüka plaastrites ja liimides), siia hulka kuulub ka kaasaegne laserravi. Teiseks võimalikuks lahenduseks on kahjustatud koe kirurgiline eemaldamine (nt. emakakaela ravis). Kõige uuemad ravimid mõjutavad nahale või limaskestale kasutamisel inimese immuunsüsteemi haiguskoldes viirusega toime tulema. Väga põhjalikud uuringud on toimumas seoses papilloomiviiruse vaktsiiniga, kuid tulemused lasevad ennast veel oodata.

Kuigi inimese papilloomiviirus põhjustab nii soolatüükaid kui ka vähki, on need haigused väga erinevad. Kuigi inimese papilloomiviiruse infektsioonil nahal ei ole tavaliselt (halbu)tagajärgi, väärib sama infektsioon suguelunditel kindlasti tähelepanu. Eriti tähtis on naiste jaoks iga-aastane regulaarne kontroll ning äärmiselt vajalik arsti asjalik nõuanne.

ANNELI UUSKÜLA,
SA TÜK Nahahaiguste kliinik
arst õppejõud
OÜ Quattromed
naha- ja suguhaiguste arst