Elu tuleb täita headusega, mõistmise ja teadmistega

Kui raskuse vaim kõrvale heita, on siin maises elus kõik imelihtne - elu tuleb lihtsalt täita headusega (mis kõik küll selle sõna sisse mahub!), mõistmisega (ammendamatu ampluaa selgi mõistel), teadmistega (eeldab muigugi pingutamist, kuid avardab uskumatult võimalusi).

Kui üks asi on nii lihtne, miks see siis valdav pole? Miks ajavad ühed teistele ikkagi ussi, ratsutavad omakasu seljas või ei tee väljagi, et headus on ka olemas, mõistmine ja teistega arvestamine kergendab kõigi olemist, teadmised viivad aga asju tervikuna edasi?

Pole see imestamise koht midagi - elu on sujunud põlvest põlve nii, et ühed on elujaatavama ja tervema ellusuhtumisega kui teised. Mõned ongi kohe kiuslikud, valmis minema ka üle laipade, või saadab neid lihtsalt virisev ilmavaade.

Minule meeldivad need, kes saavad emapiimaga kaasa eluks olulise, oskavad-jaksavad seda hoida ja edendada ega muutu üha kiirenevas sündmustikus kibestunuks ja omakasupüüdlikuks manipuleerijaks. Viimased saavad aru küll, mis nendega toimub, kuid muutuvad ikkagi kiskjaks. Kibestujad jällegi otsivad elule lahendusi massikultuuri rüpest (põgenemisest), kus ukerdavad meeleldi, sest argielu tundub nii koormav. Eesmärgiks kujunebki tihenev tunnikeste edasiveeretamine massikultuuri muretuses.

Kes emapiima unustanud, ei pruugi elus enam mõistlikke pidepunkte leida. Raha, seda küll. Näilist edu, kuhjaga. Tervist, kuniks!

Tervisega on siiski paradoksaalsed lood. Pole karta, et hulgad hakkaksid tervisele mõtlema juba siis, kui tõsihädad kaugel. Äkki tulekski nüüd üks kärbes inimesile panna pähe väga tõsiselt pirisema. Et kui vananev põlvkond, kes Eesti taasiseseisvumise raskemat ja rahalist poolt õhuaugus kui niisuguses enda kanda võtab, selle oma tervise ja veidi kasina tarbimisega ka kinni maksab, siis peaks praegune noorpõlv (või kaks järgmist) väga teadlikult, äärmiselt rõhutatult seisma just praegu OMA TERVISE eest. Et kindlalt vastu pidada järgmistel aastakümnetel, kui lisaks endale tuleb toita müriaad vanureid. Neid on ühel hetkel tõesti tavatult palju.

Terviseteemad on ikka hulki puudutanud, kuid lõppeval aastal leidis aset tervise ja arstiasjandusega seotud tõsiteemade kuhjumine, mida kollane ajakirjandus ahnelt võimendas. Haiglate ümberseadmine, haiglaid-arste ründavad tavatud kirjatükid, haigekassa müsteeriumid ja selgust tuua püüdvad eneseõigustused, õdede streik... Muud meditsiiniteemad kuhjusid nii maruliselt, et õdede rahamured hääbusid vähemasti korraks.

Tervisest ei saa kunagi mööda, sest tervis ja hädad käivad inimesi pidi. Tervis ON JA VÕIB OLLA ravi, kuid tervis VÕIKS OLLA hoopis rohkem ennetamine. Sic! Ses suunas liigub ka tervisest kirjutav trükisõna.

Äsja sündis uus ajakiri Tervis Pluss. Seniste - Tervisetrendi ja Tervise - põhjal kujunenud väljaanne oli asjade loomulik käik. Nii majanduslikel kui ka sisulistel põhjustel. Raha rahaks, küsimus on, kui kõikehaaravaks tahab Tervis Pluss eelkäijatega võrreldes kujuneda. Tahab ta üldse kujuneda võimalikult kõikehaaravaks?

Kahe senise ja veidi erineva tegijaskonna jõu ja kogemuste põhjal oleks see muidugi tehtav ja korvaks kõige muu kõrval isegi KUKU raadiost kadunud mainekat ja vaimu tervendavat saadet Öös on inimesi. Ega laseks samal ajal loorberitele viimastel aastatel levima hakanud ja üha tugevnevaid kogu pere kodukirju.

Oli siis Tervis Plussi avanumber sündmus või ei olnud? Jätkus seal hiljaaegu uue sünnitajate suu läbi kuulutet tervist ja toitu, tervist ja liikumist, tervis ja ilu, tervist ja seksi, tervist kui elustiili? Või uue ajakirja vastse peatoimetaja sõnul: "Kõike seda, mis vaimu ja keha terve hoiab."

Jätkus, kuid ikkagi oli avanumber selgelt rohkem Tervisetrendi kui Tervise jätk. Selgelt oli raiutud Tervisetrendist tuntud noorte, edukate ja trendikate joont. Tervise rahulikumat lähenemist esindas sümpaatsel moel üks lugu küll - terviseampluaad oluliselt laiendav lugu Maarja Kaplinskist.

Seegi lugu kinnitas, et tervis on väga tähtis, kuid ikkagi ... Ikkagi: elu tuleb täita ka esmapilgul lootusetutes olukordades headusega, mõistmise ja teadmistega.

Siis jätkub muudki olulist. Võib-olla ei tule suurel osal siis isegi rahast puudu, kuigi ses asjas on küll ühe põrand teise lagi - üks saab piskugagi hakkama, teine peab paljugi puhul lõputult laenama.

MÕTISKLUS
URMAS ESLON, ajakirjanik