See aasta oli tavatu

Siin-seal novembri lõpus võis leida umbes poolsada liiki õitsvaid lilli, sealhulgas lausa kevadekuulutajaid: sinililli, ülaseid, nurmenukke, kullerkuppe, käokingi, ebaküdoonia roosaid õisi jt. Metsaskäija võis kukeseeni korvi pista.

Lõuna-Eesti ilmaennustaja Aadu Irs: "See aasta on tavatu. Rekordiliselt pikalt kestnud soe ja niiske sügis on ajatanud taimeriigi mõnedel liikidel bioloogilised meeled sassi. Mitte üksnes lilled. Isegi avamaal asusid mõnes kohas teisele ringile maasikad, vaarikad, tomatid. Samuti on täis tärkamislusti sirelid, viljapuud ja marjapõõsad, pungitades juba lehetippe.

Aadu Irs oma searasva assortiiga.

Lisasärtsu andis kahtlemata tänavune varajane kevad ja vihmane suvi. Ka vihmaussidele ilmusid tavatult hilja kordusena veel selga paarumisrõngad, allmaa elanikud tegutsevad agaralt mullas edasi, töötades läbi ja lagundades orgaanilist ainet. Seega peaks järgmise aasta muld saama tavalisest viljakam.

Karule meeldis loodusandidest rikas pikk sügis, sai end paksuks õgida ja varakult valmis otsida sobiva talveaseme. Seni tuleb veel metsloomal närviliselt ringi tatsates oodata lumekatet, et end talveunne asutada.

Imelikku on ka lindude rändes. Tänavu läks osa luiki varem kui hallhaned. Vanarahvas teadis: "Lumi on luigel tiiva all." Tavaliselt lindude rändehooaja lõunasse lõpetavadki luiged, kes lahkuvad alles esimeste püsivate külmade ajal, mil ei saa enam maapinna jäätudes korralikku kõhutäidet. Aga tänavu valitses siin segadus.

Küllalt haruldane oli näha veel novembri algul taevas vikerkaart. Väga imelik, et sääsed surusid (paaritusid) veel 17.novembril (!). Pole elus nii hilja sääskede sebimist õhus näinud. Siis peab ju veel soojuse võidukäik looduses jätkuma. Võibolla looduse eksisamm?

Kõik see on üks suur pendeldamine looduses - pendli kõikumine ohtlikku äärmusse. Nagu näha-kuulda (meedia vahendusel), on emakese maa loodus eri paikkondades väga karmiks muutunud. Eks see too edaspidi meilegi pahandusi. Oodata ongi suuremaid tuulte vallatusi, millest annavad märku hakkide pikeerivad õhulennud.

Need lilled õitsesid Kadripäeval, 25. novembril.

Loodus kinkis rohkelt sügisande. Aga liiga sooja sügise tõttu on raskusi köögivilja säilitamisega. Juba kasvavad ja mädanevad keldrites ja hoidlates eelkõige porgandid ja kartulid. Soojus hilises sügises võib veel avaldada negatiivset mõju aedviljade järgmise aasta saagikusele. Samuti viljapuude ja marjapõõsaste paisunud pungad võivad saabuva külma tõttu kahjustuda. Ka liiga pikaks kasvanud taliviljaorased võivad talvel lume all hauduma minna ja hävida.

Soe november ennustab sooja kevadet, teadis vanarahvas. Kas siis pärast lumes sumamist kordub läinud suve liigniiskus? Arvan siiski, et raske on pikemalt ette ennustada, sest loodus on ise segaduses. Kindlasti ootavad meid ees ka talvised üllatused. Kui ei ole korralikku ja stabiilset talve, võib arvata, et kevad ja suvigi langevad vempude küüsi. Kui sügis soe, ei pea talvgi alati ilmtingimata leebe olema. Sügist seni kujundanud tsüklonite soojavarud on ammendunud. Põhjast ja kirdest pressivad peale üha külmemad õhumassid.

Tihased on näljased, küsivad lisapalasid. Valmistan neile nn searasva assortiid. Sisse segan natuke kaltsiumi, fosforit, väävlit ja pulbriks jahvatatud munakoori. Nendest mineraalidest jäi tihastel putukate vähesuse tõttu suvel vajaka. Tuleb sööta, siis ei tiku sulelised mesipuu kallale. Praegu pigitavad mesilased hoolega tarusid, valmistuvad külmaks ajaks. Põhjaaladelt on meile saabunud juba siidisabad ja mänsakud. Viimaste tulekuga peavad valitsema juba miinuskraadid.

Kurb küll, aga jõulud tulevad lumeta, maa on must ja sajab lörtsi või vihma. Ka vana-aastaks ei jätku lund. Enne jõule peab siiski väga külmaks minema, võivad tulla selle talve külmemad ilmad. Kuid ega talv taeva jää."

HELDUR KARRO