Karulauk

Karulauk on 15-40cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars on kolmekandiline, õied valged või roosad, lõhnavad, õitseb mais ja juunis. Kasvab looduslikult salumetsades. Lehtedel on väga tugev küüslaugu lõhn ja maitse, ka toimeainete sisaldus ja mõju organismile on samasugune nagu küüslaugul. Maitseainena võib kasutada nagu küüslauku. Meditsiinis kasutatakse sibulat ja pealseid. Karulaugu sibulal on tugev mikroobidevastane toime. Karulauku kasutatakse ateroskleroosi, kõrge vererõhu ja kõhukorratuse korral, gripi puhul profülaktilise vahendina, isutõstva vahendina ning vitamiiniallikana. Soovitatakse ka ussnugiliste väljutamiseks. Välispidiselt kasutatakse karulauku haavade ja põrutuste raviks. Karulauk ei sobi maokatarri ja maohaavandtõbe põdejatele. Rahvameditsiinis kasutatakse kõige sagedamini kas kogu taime või ainult mugulat (toorsalatina 5-10g päevas). Teine seespidise kasutamise moodus: teelusikatäiele peenestatud mugulatele valada peale poolteist tassitäit vett ja lasta tõmmata 1 tund (kasutatakse 2 korda päevas). Haavadele ja põrutuste korral panna kahjustatud nahale marlist salvrätikusse keeratud puruks tambitud mugulaid.

Karulaugu lehtedest valmistatakse pikantset lisandit liha- ja kalatoitudele. Selleks keedetakse lehed väheses vees, lastakse nõrguda ja marineeritakse vähese äädika ja toiduõli segus, mis maitsestatud vähese soola ja pipraga.

Võib kasutada ka toorsalatina iseseisvalt või teiste salatite koosluses. Kasutades kui maitseainet, lisatakse suppidesse, hautistesse keetmise lõpus või vahetult enne lauale andmist.

AIVE LUIGELA