Vastus lugejale, kes tunneb huvi ravimtaimede vastu, mis aitaks vedeldada verd. Vastab Aive Luigela.

Sellise probleemi puhul oleks vaja teada inimese tervislikku seisundit tervikuna, st vererõhku, verevarustust, maohappesust jne. Teada oleks vaja ka haiguse põhjust, millest on tingitud vere ülemäärane viskoossus. Need, kes on jälginud Terviselehest seeriaartikleid ravim-, maitse- ja toidutaimedest, peaks leidma probleemile vastuse.

Oletan, et tiheda vere puhul on vaja suurendada verevarustust, võidelda ateroskleroosiga, aga võib-olla hoopis stimuleerida neerude tööd.

Looduses on enamik ravimtaimi mõeldud organismi tasakaalus hoidmiseks, raske on määratleda taime, mis on mõeldud ühtainust ülesannet täitma. Õigem oleks hoiatada taimede eest, mis soodustavad vere hüübumist. Vaja oleks mõelda ka veresoonte elastsusele, sest üksnes vere vedeldamine ei päästa meid tekkinud probleemist.

Siin tuleks appi õigete toiduainete tarbimine ja ravimteede joomine. Rohkem oleks vaja süüa merekalu nagu lõhe, makrell, skumbria, heeringas (rasvane) ja igapäevane räimekala. Rasvastes kalades on peale kergesti seeditava loomse valgu (vajalik haigele maole) südame ja veresoonkonna kaitsevahendina kalarasv - nn Omega-3 rasvhape. Et neerud peavad korras hoidma vere ja kudede bilansi, puhastama verd toksilistest ainetest, tuleks rohkem süüa linnuliha, aedviljatoite, putrusid kaerast ja kaerahelvestest, maisist, riisist, hirsist. Aedviljadest sobivad kapsas, kartul, aedoad, kurk, kõrvitsalised, porgand, küüslauk, sibul, peet. Puuviljadest on parimad pirn, kirss, melon; marjadest maasikas, mustikas, pohlad, mustsõstar, kibuvits ja õun. Juhul, kui tegemist on maohaavadega, võiks viimaseid kasutada kuumtöödeldult.

Ravimteede joomisel peaks välistama raudrohu, hiirekõrva, naistepuna, põldosja, musta aroonia ja nõgese baasil valmistatud ravimteed, mis mõjuvad verd paksendavalt. Kindlalt sobivad tee kibuvitsast, angervaksast (1835.a valmistati tast esimesena aspiriini), põdrakanep (vereringet stimuleeriv), pajukoor (haavandi puhul olla ettevaatlik), roheline tee jt. Pajukoorest on ju tööstuslikult toodetud salitsüülhapet e aspiriini, kuid koore kasutamine ei põhjusta maoreaktsioone nagu aspiriin. Samas on pajukoor ka põletikuvastane.

Pajukoor peenestatakse ja võetakse 1 dessertlusikatäis 1 kl keeva vee kohta, keedetakse umbes 30 min madalal temperatuuril ja kurnatakse. Seda ekstrakti võib kasutada mitu päeva, hoides teda suletult külmkapis. Pruugitakse 2-3 spl korraga 4-5 korda päevas.

Hästi peaks maohaigetele mõjuma ka tee angervaksast. Sellest taimest toodeti aspiriini juba 1835.a. Kuna ta on põletikuvastane ja haavu parandav, soovitan kasutada ka angervaksateed. Juua tuleks enne sööki 0,5 kl 3 korda päevas. Tee valmistamiseks võetakse ürti 1 spl 1 kl keevale veele ja lastakse 30 min kuni 1 t tõmmata. Parim on angervaksa kasutada teiste taimedega koos nagu meliss, piparmünt, kibuvitsamarjad. Sel juhul suhtes 1:1 ja kibuvitsamarjadest soovitan valmistada eraldi joogi, kuna marjad peavad tõmbama ööpäeva termoses. Kui on tegemist veresoonkonna haigustega, on alati soovitatud küüslauku ja sibulat süüa, maohaige peaks olema siin ettevaatlik ja kasutama neid ohtramini valmistoidus, mitte toorena.

Vereringet soodustavana ja verd vedeldavana soovitan kindlalt põdrakanepit, melissi ja piparmünti kas üksikuna või kõik koos. Võetakse ürte samuti 1 spl 1 kl keeva vee kohta ja peale 1 tunnist tõmbamise aega juuakse lonkshaaval 1 kl hommikul ja õhtupoole teine.

Kui kasutame saialille iseseisvalt, ärgem joogem järjest mitte rohkem kui 1 nädal. Seejärel peaks selle taimega vahet hoidma ja jooma sel ajal midagi kergemat, kasvõi rohelist teed (viimast mitte õhtul juua - muudab erksaks).

Kuna vere viskoossus on sügavalt individuaalne ja seotud teiste organite ning südame tööga, olen nõus konkreetsemalt ka nõu andma telefoni teel (656 0044).