Atleetide reastamise ilus-mõnus hullus

Läinud sajandi viiekümne viiendal aastal alanud Eesti parimate sportlaste selgitamine on aja jooksul pidevalt laienenud ja igal aastalõpul parajalt elevust tekitanud.

Esialgu selgitati rahvaküsitlusel ainult parimat sportlast - mehed ja naised konkureerisid koos. Kaheteistkümne aasta jooksul (1955-1966) suutis ainult Ulvi Voog (1957) korra mehi edestada, ülejäänud kordadel ei andnud mehed naistele sõnaõigust - parimaks hinnati Feliks Pirts, Uno Palu, Paul Keres, Hanno Selg, Toomas Leius, Ants Antson ja Mart Vilt.

1967. aastal väljasõelutute ring laienes - eraldi hakati selgitama nii parimat mees- kui ka parimat naissportlast. Eelistatuks osutusid Laine Erik ja Jaan Talts. Pidevalt on vaieldud, kas reastamisel selguvad Eesti parimad või populaarseimad sportlased, kuid meeste ja naiste järjestamise rituaal on jätkunud lakkamatult tänaseni.

1969. aastast hakati selgitama parimat võistkonda - esimesena läks ajalukku Tartu Kalevi korvpallimeeskond. Võistkondadest on läbi aegade enim kordi pärjatud korvpallureid, purjetajaid ja vehklejaid.

Kettatuus Aleksander Tammert (vasakul) alles ootab Aasta sportlaseks saamist, iidol Erki Nool teab juba, kui hea tunne see on.

Uus laienemine toimus 1988, kui hakati selgitama ka Aasta treenerit. Annaalidesse läks esimesena Rein Ottoson.

Aastaid reastasid Eestis atleete ainult spordiajakirjanikud, üheksakümnendate aastate suurte muudatuste hulgas toimus põhimõtteline teisenemine selleski toimingus. Lisaks spordiajakirjanikele tegid oma paremusread spordijuhid, sponsorid ja toimus ka rahvaküsitlus. Aasta sportlased, Aasta võistkond ja Aasta treener koorusid välja nelja küsitlusringi paremusridade liitmisel, võrdsete punktide korral sai määravaks, keda eelistasid spordiajakirjanikud kui operatiivspordi pädevaimad asjatundjad.

Lõppenud aastal oli otsustajaid osapooli üks vähem - kolm -, sponsorid loobusid oma missioonist. Aasta parimate selgitamist sponsorite eemalejäämine ei takistanud - mõnus hullus toimingu ajal jätkus ja pärjatute auks toimus Club Decoltes väärikas aastalõpurituaal.

Läbi aegade on enim kordi - üheksa - pärjatud Erika Salumäed (1983, 1984, 1987, 1988, 1989, 1990, 1992, 1995, 1996). Meestest on viiel korral aasta parimaks hinnatud kahte ässa - Jaan Taltsi eelistati 1967, 1968, 1969, 1970 ja 1972, Aavo Pikkuusi 1974, 1975, 1976, 1977 ja 1998.

Võimalus Talts ja Pikkuus kinni püüda on lähiaastatel ainult Erki Noolel, kes oli Aasta meessportlane 1996, 1997, 1998 ja neljandat puhku äsja.