Judotreener Aavo Põhjala on Eestis läbi aegade kaheksas väljavalitu, kelle püüdlusi Aasta treeneri tiitliga kroonitud. Varem on au langenud purjetamistreenerile Rein Ottosonile (kaks korda), sõudmistreenerile Mihkel Leppikule (kaks korda), korvpalli suurkujule Jaak Salumetsale (kaks korda), kahevõistlejate juhendajale Tiit Tammele, kergejõustikutreenerile Rein Sokule (kolm korda) ja suusatreeneritele Anatoli Ðmigunile ja Mati Alaverile.

Põhjala soosikuks saamine on väärt valik, sest ta on judoelu ühe suunajana tegutsenud väga visalt ja järjekindlalt. Kus ta on liikunud, kuhu sekkunud, on ta jätnud maheda ja mõjusa jälje. Tegevtreenerina, Pertelsoni juhendajana, judoklubi Condor hingena, judoliidu argielu seadjana, heasoovlike eluviiside jaatajana... Iseenesest mõistetav, et judo abil rõhutab ta ka kasvatuslikest eesmärkidest hoolimist. Ja loogiline seegi, et kui läinud aasta sügisel tekkis Eestis uue nähtusena Treenerite Ühendus, kuulus ta Alaveri, Kerde ja veel mõne oma ala tuusaga erksasse tuumikusse, kes ühenduse sünni juures seisis.

Treenerite Ühenduse sünd oli Põhjala sõnul paratamatu, et leevendada vähegi seda segadust, mida Eesti spordis on rohkem kui vaja.

Näed siis, milline kiidulaul värskelt pärjatust! Kuid mis teha, kui mees selline. Visa ja tegus.

Väikeses Eestis on treeneri roll üldse palju mõjusam ja järjepidevust arvestades elulisem-olulisem kui näiteks suurriikides, kus põhimõõdupuu on raha ja treenerid ringlevad klubist kluppi. Meil hinnatakse treenereid üldiselt vähe, avalikkus teab nende püüdlustest tunduvalt põgusamalt kui tippsportlaste käekäigust.

Põhjala põhimõtted on sümpaatsed ja vajaksid tihedat tutvustamist. Näiteks jaapani juurtega judos ei näe ta ka Eesti oludes ainult sporti, vaid ikka elu ennast ja igale harrastajale võimalust harmooniliselt areneda.

Ta tunnistab, et Aasta treeneriks tõusmine oli küll meeldiv, kuid ei väärivat ületähtsustamist. Arvab, et tema eelistamise määras Sydney lummus ja et Eestis on kindlasti ka teisi tublisid treenereid. "Pealegi ei ole see ainult minu tiitel, vaid kogu Eesti judo tiitel - tunnustus kõigile meie judotreeneritele ja abimeestele, arstidele ja massööridele. Kollektiivne toetus läbi ühe inimese nime."

Sydney järel läks Põhjala mõneks ajaks lihtsalt maale end vaimselt laadima. Mõtles minna kümneks päevaks ka kuskile soojale maale taastuma, kuid ei tahtnud kuidagi kodunt kaugele ära minna.

KOMMENTAAR
URMAS ESLON