Murelikud mehed, suitsunälg ja kunstpisarad
Ravimimüügi hulgifirma Magnum korraldas teabepäeva apteekreile. Kuuldud ettekannetest mõned killud.
Murelikke mehi vanuses 19-87
Erektsioonihäired on meeste mureks olnud igiammustest aegadest. Loodusravimeist on ju abi otsitud ja kui mitte muud, siis usku endasse on nad ikka tõstnud. Maailmas kannatab selle puuduse pärast 140 miljonit meest. Eestis arvatakse vastav arv olevat 60 tuhat. Vähemalt sama palju kaaskannatajaid on ka vastassugupoole seas. Kaasajal võib kinnitada, et toimivad ravimid ja ravivõtted on olemas. Mida ja kuidas - seda otsustab arst. Ülaltoodud arvud kinnitavad, et abi otsimisel pole pelgamiseks põhjust. Teada ju, et jagatud mure väheneb. Ka vanusele lisanduvad aastad ei ole meestel otsustavad. Teadmiseks aga kõigile - riskifaktoriks on ja ohtu süvendavad suitsetamine, narkootikumid ja alkoholi kuritarvitamine. Olukorda halvendavad närvipinge ja stress. Vastunäidustatud on mõned ravimid. Arstid kinnitavad, et on aidanud mehi vanuses 19-87. Muudetud eluviis võib tulemusi tuua ka arsti abita.
Suitsunälga peletab tahe
Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on ise ja ilma abi(vahendite)ta suutnud suitsuorjusest vabaneda. Edukamaks kujuneb mahajätmise üritus, kui abivahendina on kasutatud vastavaid plaastreid või närimiskummi. Edukam on suitsetamisest loobumine siis, kui abiks ja toeks on olnud eriettevalmistusega arst. Vastavad kabinetid tegutsevad meil Tartu Ülikooli Kopsukliinikus, Tallinna Keskhaiglas ja Tallinna Kivimäe Haiglas.
Seni kõige paremaid tulemusi on andnud uusima abivahendi Zyban kasutamine. Viimane võeti USAs kasutusele vaid kahe aasta eest. Euroopasse jõudis see ravim alles mullu (2000!) aprillis ja Eestis registreeriti lubatud preparaadina augustis.
Tegemist on hästi toimiva retseptiravimiga, mis vähendab suitsunälga, jäljendab nikotiini toimet ja leevendab abstinentsi ehk ärajäämanähteid.
Tulemuse tagab siiski eelkõige haige tahe. Vajalik on ka lähedaste toetus. Ravi määrab ja seda kontrollib arst. Odav see rohi ei ole. Ometi põletab suitsetaja kuu või paariga raha rohkem kui maksab ka kallis rohi.
Kindlasti on suitsetamisest loobumine kõige odavam võimalus oma tervist otsustavalt parandada.
Kuiv silm ja kunstpisarad
Kui silmas on pisarvedeliku vähe või on selle koostis muutunud, siis tekib silmas seisund, mida nii arstid kui haiged nimetavad kuivaks silmaks. Selline silm ei paista väliselt kuivana. Ta punetab, kipitab, pisarate vool on isegi suurenenud, kuid selline silm väsib kiiremini ja nägemine võib ähmastuda. Esialgu on kõik nähud vähemärgatavad, ajaga aga süvenevad. Eelkõige kannatavad keskea ületanud naised. Vaevused tugevnevad arvuti(te)ga töötajail ja kirglikel telerivaatajail. Häireid süvendavad omakorda mõned haigused ja nendega kaasnevad ravimid. Kuiv silm vaevab ka silmahaiguste põdejaid ja silmaoperatsioonide järgselt.
On võimalik, et kuiva silmaga kaasnevad nähud kaovad iseenesest ja seepärast pole vaja kohe arsti juurde kiirustada. Sageli saab abi apteegist hangitavast preparaadist, mida ka kunstpisarateks kutsutakse. Pakendil on nimetus Tears naturale. Nende koostis on väga lähedane tõelisele pisarvedelikule ja sama (või sarnase) vedelikuga alustavad haige silma ravimist ka arstid. Seega kahju nende tilkade kasutamine kaasa ei too ja edukas ravi on alanud õigeaegselt.
Kindlasti vajavad kunstpisaraid pehmete kontaktläätsede kasutajad.
Arstide Tarmo Kilgi, Erki Laidmäe ja Pille Mölderi ettekandeid kuulas KALJO SÕERDE