Lugeja küsib
Prof Naomi Loogna vastab lugejale, kes küsis, kas turbatolm häirib tervist.

Turba kasutamine kütteks algas arvatavasti Hollandis rohkem kui 1000 a tagasi. 12.-13.saj on selle kohta teateid Ðotimaalt. Eestis tekkis turbatootmine 18.saj. Turvast kaevandatakse ja töödeldakse, valmistatakse turbabriketti. Töötlemisel turvas peenestatakse ja sõelutakse, turbamass kuivatatakse ning vormitakse briketiks. Põllumajanduses kasutatakse ka turvasmulda.

Turbatolm on põhiliselt orgaaniline, kuid mineraalsete lisanditega.

Orgaaniline tolm on tervisele vähemohtlik kui anorgaaniline, kuid võib suuremates kogustes esinedes siiski põhjustada tervisehäireid. Mida kauem hõljub tolm õhus, seda rohkem hingatakse seda sisse. Tolm avaldab kahjulikku mõju eelkõige hingamiselunditele. Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale kopsudesse nad tungivad. Kuni 90% sissehingatavast tolmust peetakse kinni ülemistes hingamisteedes (ninas, kõris, hingetorus). Võivad tekkida ülemiste hingamisteede kahjustused (krooniline nohu, kõri- ja/või hingetorupõletik). Tolmu toimel muutub ülemiste hingamisteede limaskest kuivaks ja seal tekivad kõhetuslikud ehk atroofilised muutused.

Teatavat osa etendavad ka töötaja organismi individuaalsed iseärasused.

Ülemiste hingamisteede krooniline põletik takistab nina kaudu hingamist. Suu kaudu hingamisel aga satub kopsudesse rohkem tolmu, sest nina filtreeriv toime puudub. Harva ja pika tööstaaþi (üle 20a) puhul turbatolmus võib tekkida krooniline tolmbronhiit. See kulgeb esialgu sümptoomidevaeselt, ebapüsiva köhana, mis perioodiliselt ägeneb. Köha on tavaliselt kuiv või vähese rögaga. Algstaadiumis pöörduvad haiged harva arsti poole ja haiguse sümptoome avastavad arstid alles profülaktilisel meditsiinilisel läbivaatusel töötajate tervisliku seisundi tähelepanelikul uurimisel. Tolmbronhiit võib tüsistuda infektsiooniga.

Turbatolm põhjustab briketitehase töölistel ka allergiat. Valgevene teadlased uurisid 140 briketitehase töötajat. Turbatolmu kogus ületas tehases lubatud normi. Võrdluseks uuriti 55 kontrollisikut, kes turbatolmuga kokku ei puutunud. Selgus, et 35% töötajaist esines kõrgenenud tundlikkus turbatolmu suhtes. Neil täheldati positiivseid allergoloogilisi teste, mitte ainult turbatolmu, vaid ka selle üksikute komponentide suhtes. Samuti esines neil veres kõrgenenud eosinofiilsete leukotsüütide arv, mida võrdlusrühmas ei sedastatud. Kõige sagedamini täheldati allergiat töötajatel, kelle tööstaaþ oli üle 10 aasta. Tegemist oli üksikute allergiale viitavate sümptoomidega, allergilisi haigusi ei diagnoositud. Seega turbatolm on nõrk allergeen ja hingamisteede kahjustusi esineb harva.

Profülaktika. Kui õhutolmusus ei vasta normatiividele, tuleb tingimata kasutada isikukaitsevahendit (respiraatorit).

Turbatolmus ei tohi töötada isikud, kes põevad ülemiste hingamisteede, bronhide ja kopsude kroonilisi haigusi.

NAOMI LOOGNA,
professor