Et uni ikka tuleks

Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und.

Siis, kui inimene uinumiseks rohkem kui pool tundi vajab, on tegemist unetusega. Kui ta öö jooksul vähemalt kaks korda üles ärkab ja pikemaks ajaks ärkvele jääb, kuigi peaks esialgu 6 tundi ühtejutti rahulikult magama. Kui ta alles südaöö paiku vaevaliselt magama jääb, hommikul kell neli ärkab ja enam uinuda ei suuda.

Unehäired ja unenäod

Unenäod võivad olla meeldivad - ebameeldivad, ülevad - vastikud, sisendada mõnu- või norutunnet. Kujutlusrohked on erootilised unenäod. "Unenägu, eriti kordusunenägu võib peegeldada inimese püüdu toime tulla eluga ja iseendaga või kajastada toimetulematust, nurjaminekut." (Dr Heino Noor, Eesti MRT). Unehäired tekivad ülekurnatuse, psühhotrauma, eriliselt repressioonitrauma, elukorra- ja -rütmi häirituse, peaaju vigastuse, ajuveresoonte lubjastumise jms korral. Unehäire võib avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid.

Võrreldes loodusõnnetuste ja -katastroofidega, põhjustavad just inimeste poolt inimesele tekitatud kestvad sügavad hingetraumad, enamasti raskemaid ja kestvamaid unehäireid, ka süngeid kordusunenägusid. Traumeerivast unenäost ärgates või äratatuna on inimene segane, ärevil, pahur.

Ärevusttekitavad ja õudusunenäod võivad korduda aastate tagant. Traumeerivate kordusunenägudega kaasuvad sageli südamehäired, hingeldus ja higistamine.

Kuidas unehäiretest lahti saada?

Kodu- ja välismaises ajakirjanduses on toodud palju häid soovitusi unehädalistele. Peili välja oma organismi magamisrütm ja siis heida igal õhtul magama ühel ja samal ajal, samuti ka tõuse. Sellest korrast pea kinni ka nädalavahetusel ja puhkuse ajal.

• Voodi on mõeldud eelkõige magamiseks. Sinna pole vaja kaasa võtta tööprobleeme, televiisorit, telefoni ega provokaatorlikke mõtteid partneriga tüli alustamiseks.
• Magamistoa ideaaltemperatuur on 16-18 kraadi.
• Kui pead magama valges toas, muretse spetsiaalsed magamisprillid, lärmi korral kõrvakaitsed
• Unetust võivad tekitada hilisõhtused vürtsised toidud. Väldi neid.
• Üks tund magamist enne kella kümmet õhtul võrdub kahetunnise hommikuse unega.

"Unerohud, uinutid aitavad unehäirete korral pea samapalju ja -vähe kui taskurätt nohu puhul. Uinutitel võib olla soovimatuid, vahel üsna tülikaid kõrvaltoimeid (uimasus, tasakaaluhäired, südamehäired jt)." (H.Noor)

Uinuteid võib võtta vaid akuutses kriisiseisundis ja ka siis ainult arsti ettekirjutusel. Sest need salakavalad tillukesed tabletid leevendavad küll närvilisust ja panevad magama, aga pärsivad elulusti, positiivse mõtlemismalli ja ettevõtlikkuse. Peale selle jäädakse neist sõltuvusse nagu uimastitest ja lõpuks põhjustavad need omakorda unehäireid.

Dr Heino Noor soovitab, et paremaid ja püsivamaid tulemusi saab unehäirete korral psühhoteraapiast ja psühholoogilisest abist, millel on nüüd palju variante ja võtteid. Püsivamate tulemuste vältimatuks eelduseks on aga kuulumine kaasaegsesse, võimalikult elutervesse kooslusse (perekonda, mõttekaaslusse, klubisse, spordiorganisatsiooni, usukogudusse jms). Vaja on endale teadvustada oma seisund ja hoida ennast aktiivses tegevuses.

ÜLO KARD