Aurikulaarne ekspress-kompuuter diagnostika paneb diagnoosi

Olen paar korda mõnes Tallinna apteegis või kaubanduskeskuses näinud inimest istumas kompuutri ees, mil on kujutatud suur kõrv tillukeste värviliselt helendavate punktikestega ja tema kõrval spetsialisti jagamas teavet istuja tervise kohta. Viimati nägin niisugust pilti apteegis kaubamaja kõrval. Selgituste jagaja teatas üle kogu ruumi, et tema patsiendil on kalduvus sapiteede patoloogiale, labiilne vererõhk, soovida jätavad mandlid ja neerupealised. Ekraanilt ilmnes (seda said teada ka kõik lähemalolijad), et uuritaval on veel hemorroidid ja väheaktiivne suguelu. Nii valutult, keeruliste protseduurideta tervisest ülevaadet saada on ju igati hüva, mõtlesin tookord, ainult et miks peavad seda kuulma ka teised apteegikülastajad? Hoopis teistsugust suhtlemist kohtasin jaanuari hakul Tallinna Kesklinna Apteegis Narva maanteel, kus aurikulaarset ekspress-kompuuter diagnostikat inimese tervisliku seisundi kindlakstegemiseks teeb dr Evi Mölder. Ta selgitas mulle aparaadi töö põhimõtteid ja mu tervislikku seisu väga diskreetselt - ainult minuni jõudis teave mu organismi tugevatest-nõrkadest kohtadest.

Kõrvalest aitab panna diagnoosi

Evi Mölder lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna 1970. a ja töötas seejärel kirurgina. Et ta hobiks on pikka aega rahvameditsiin, hakkas ta sel alal tasapisi tööle juba 20 a tagasi, "kui haiged olid, aga ravimeid ei olnud." Kahe aasta eest otsiti arsti tööks aurikulaarse diagnostikaga, dr Mölder võttis pakkumise vastu. Kuus kuud väljaõpet Peterburis, ja nüüd juba poolteist aastat tööd. Aparaat on välja töötatud Moskvas Kosmose-Instituudis, loomisel osalesid tiibeti, india, egiptuse ja hiina nõelravi spetsialistid. Diagnostika põhimõtte avastamine - kõrvalesta kaudu diagnoosida inimese tervist - kuulub ühele prantsuse teadlasele ja sai rahvusvahelise patendi 1958. a. Kosmose-Instituut ostis patendi kasutamise õiguse, tõi kohale rahvusvahelised spetsialistid ja aparaat loodi 1983. a. See ei olnud hulkadele kättesaadav nagu mitmed teisedki ravimeetodid-võimalused endises NSVLs. Kui N Liit lagunes, lagunes ka Kosmose-Instituut, osa teadlastest jäi Moskvasse, teised kolisid Peterburi. Peterburi spetsialistide sõnul on nad aparaati müünud juba 39 riigile, sealhulgas Saksamaale, Inglismaale, USA-le, Kanadale.

Seade töötab põhimõttel, et igal organil on ajus oma närvipunkt, mille aktiivne energia peegeldub inimese lootekujulisele kõrvalestale. Patsient on anduri kaudu (hoiab seda peos) seadme süsteemiga seotud, samal ajal puudutab diagnostik eelnevalt kompuutri abil täpsustatud punkte ta kõrvalestal. Skaalal fikseeritav seis näitab vastavate värvide abil, kas kontrollitav organ on korras või rohkem või vähem tasakaalust väljas. Diagnostika on mõeldud haiguste ennetamiseks, profülaktikaks, mil muutused vastavas elundis on veel väikesed ja inimene ise ei tarvitse häireid tunda. Patsiendile, kel see või teine koht organismis kipub alt vedama, soovitab dr Mölder looduslikke pehmeid laia toimespektriga rohtusid või teesid. Kui skaalal on ilmnenud "punane" või, veelgi halvem, "tumesinine seis", soovitatakse täiendavaks kontrolliks pöörduda oma perearsti poole.

Evi Mölder: Diagnostikaga saab patsient teada oma hingamisteede, närvisüsteemi, südame, veresoonkonna, seedeelundite, hormonaal- ja immuunsüsteemi tervislikku seisundit.

Meetodil on pooldajaid ja vastaseid

Niisuguse meetodi abi on otsinud inimesed ka juba teadaolevate raskete haigusdiagnoosidega, kasvõi üle kontrollimaks näiteks onkoloogi. Ka paljud perearstid, kel on kahtlusi diagnoosiga, saadavad patsiendid selle aparaadi alla ja koos doktor Möldriga leitakse ühine keel. Mitmed on käinud korduvalt, et info tõepärasust kinnistada. Noor naine soovis kontrollida vaid ühte elundit. Diagnostik ütles, et seda ei saa teha, programm on koostatud kogu organismi vaatluseks. Kui doktor Mölder maksani jõudis ja aparaat näitas, et see on puhas, hüppas noorik rõõmsalt püsti ja teatas: tulin onkolooge üle kontrollima, nad teatasid, et mu kaugele arenenud vähi siirded on maksast taandunud. Nüüd on mul topelttõend, et ma saan terveks! Ka paljud tohtridki on lasknud end selle aparaadi abil kontrollida ja jäänud tulemusega rahule. Rida arste on meetodit ka sarlataanluseks ja petturluseks nimetanud.

Aparaadiga ei määrata haiguse konkreetset diagnoosi, vaid ainult iga organi tervise hetkesisundit. Väljaarvatud mõned punktid, mis fikseerivad ka haiguse täpsema nimetuse, näiteks neuroosi. On juhte, mil patsient kahtleb perearsti neuroosi-diagnoosis ja kujutab endale ette hoopis mõnda kehalist tõbe. Kui ta aga sama tulemuse ka aparaadi näidult saab, ta rahuneb. Paljud neurasteenia või neuroosi diagnoosiga inimesed on pärast loodusravi tulnud saavutatut üle kontrollima. On esinenud, et inimene plahvatab diagnostikule: kuidas te saate öelda, et mul on närvid korras?! Olen kui püssirohutünni otsas! Aga tegelikult on ta lihtsalt ägeda ehk koleerilise iseloomuga ja neurasteeniast on asi kaugel.

Aparaat fikseerib ka partnerite sobivust

Kord tuli aparaadilt tuge otsima inimene, kes oli pikka aega kasutanud tuntud närviravimit cipramil ja veel teisigi preparaate. Tal oli tekkinud käte värin ja ebameeldiv vaimne seisund. Aparaat näitas - närvisüsteem on tõepoolest "punane". Dr Möldri soovitusel läks ta üle looduslikule preparaadile cesradyston, tarvitades seda algul suuremates, järk-järgult aga väiksemates annustes, ja poole aasta pärast olid ta meeleolu ja aparaadinäidud head. Aurikulaarse ekspress-kompuuter diagnostika arst Evi Mölder soovitab patsientidele ainult laia toimespektriga loodustoodete baasil valmistatud ravimeid, mis ka siis, kui aparaat eksib, organismile kahju ei tekita.

Noorim kodanik, keda siin on diagnoositud, oli dr Möldri poolteiseaastane lapselaps. Muidu võtab ta vastu lapsi alates 5. eluaastast, sest väiksemad ei püsi pooletunnise seansi ajal paigal.

Aurikulaarse diagnostika abil ei saa määrata vererõhku ega verekoostist. Ka kõhunääre "näitab" sellel aparaadil vaid seedetegevust, mis ei tähenda, et korras seedimisega inimesel ei võiks suhkruhaigust olla. Teatud punktid inimese keha dubleerival kõrvalestal näitavad ka seksuaalse rahuldatuse seisu, partneri sobivust või sobimatust.

Arst-diagnostik Evi Mölder ei võta oma patsientidelt anamneesi (haiguse eellugu), ei kuula kaebusi ega päri isegi inimese nime. Alles pärast diagnoosimist küsib ta patsiendi enda kahtlusi tervise suhtes või siis juba mõne teise arsti diagnoosi. Pooleteise aasta jooksul on dr Mölder diagnoosinud palju inimesi ja ligikaudu 95% neist kinnitasid, et said kasulikku infot ja ravimisoovitusi.

Hiljuti rääkis siinkirjutajale kolleeg, kes käis Hiinas, et selles riigis on aurikulaarne kompuuterdiagnostika kasutusel pea igas apteegis.

JUTA ÜTS