Jakobi tänaval karskust otsimas

"5.jaanuaril kell 16 toimub Jakobi tn. 5, auditoorium 302 nende kogunemine, kellel on tahtmine, et eesti rahvas püsiks tervena, teotahtelisena ning töö- ja loomevõimelisena, ning kes mõistavad ohtu, mida toob rahva ja rahvuse tulevikule Eestimaa alkoholiseerumine.
Korraldajate nimel professor Atko Viru."

See kiri kotis ja süda täis tarmu võitluseks Eestimaa dealkoholiseerumise eest, otsime fotograaf Verner Puhmiga viiendat maja Jakobi tänaval. Verneril, kõigiti kõrge moraalse palgega meesterahval, on tuliselt hea meel, et ta arupidamisele läbinisti aatelisena tuli. Nimelt just täna, 5. jaanuaril, pakkusid kaks daami talle uusaastanapsu ja ta ütles neile range ei.

Lumelörts Tallinna keskturu ümbruses ulatub kohati pahkluudeni ja kella nelja paiku pärast lõunat võtab juba pimedus maad. "Vabandust, kas te teate, kus asub Jakobi tänav viis?" peatame vähemalt viienda vastutulija ja vähemalt viiendat korda saame vastuseks ei tea. Mõni ütleb: Jakobi tänaval nii väikse numbriga maja ei ole. Tohoo hullu, mis tänav see niisugune, kus väikesi arve ei tuntagi! Üks mammi pissitab pekingi paleekoera ja leiab tegevuse käigus aega pikemaks vestluseks: "Jakobi tänaval olid kunagi ka väiksemad numbrid, aga siis lammutati need maha, vanad majad olid. Nüüd algab lugemine kolmeteistkümnendast, väiksema numbriga maju enam ei olegi."

Väiksema numbriga maju ei tarvitse tõesti enam olla, aga üks soe ruum number viis, kus karske rahvas täna tähtsaid asju arutab, peab ilmtingimata olema. "Auditoorium 302..." võtan kolmandat korda kotist kutse. See peab üks pedagoogilise või siis tehnikaülikooli maja olema, kel muul ikka Tallinnas auditooriume? Aga eks neid eraülikoole ole kah omajagu, arutleme turuväravas ringi sumbates. Jalad on märjad, kõik vastu- ja möödakäijad läbi küsitud, kõik väljapoole keskturu väravaid jäävad laodki igast küljest läbi uuritud. Ühe maja katuseräästa alla on pisuke jääkühm jäänud, sinna käntsatan küljeli. Verner aitab mu kenasti endisesse asendisse ja küsib, mis see kell ka juba olla võib. "Kui kohe kohale jõuame, pole veel väga häbi," vaatan varrukasuust järele. Jätkame otsinguid.

"Kuule," peatub Verner äkki, "viimati käib see kur..., see paganama viinavastane võitlus Tartus, ah? Midagi seal täna igatahes tehakse, hommikul raadiost kuulsin."

"Tartus? Ons ka Tartus siis Jakobi tänav?"

"Einoh, miks ta ei või olla. Nüüd on ju kõik vanad nimed uueks tehtud, mõni endine Lenini või Komsomoli või..."

"Jaah, ja auditooriume on seal ka linna peal vist rohkem kui Tallinnas. Aga miks nad siis ei kirjutanud, et Tartus?" võtan seitsmendat korda kirja kotist. Linnanime kutsele kirjutatud ei ole. Miks nad peaksidki, vastan iseendale, keskmine eestlane peaks ju teadma, et riigikogu on Tallinnas, jahimeeste selts on Tallinnas, Kadaka turg on Tallinnas, haridusministeerium on ...ee...ei ole varsti enam Tallinnas. Ju siis sedagi, et kui heal vanal eestiajal pandi karskuse idu kasvama Toris, siis nüüd Tartus...

Kui me märgade jalgade ja punase ninaga toimetuse poole väntsime, on Verneril tuliselt kahju, et ta just täna kahele daamile uusaastanapsu ära ütles. Telefoniraamatust saame teada, et Jakobi tänav on Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Aktuaalne Kaamera kell 21 näitab eesti rahvale, kuidas karsked mehed Tartus ERAVÜ ehk Eesti Rahva Alkoholi Vastase Ühingu tegid. Terviselehe tegijad sellel ei osalenud. Ometi soovis EELK Vändra koguduse õpetaja Andres Aaste nimelt Terviselehte "propageerida karskusseltside taasasutamist, et ka pealinna haritlaskond võiks rahvale rohkem eeskujuks olla aatelise eestmõtlejana, mitte nagu kõrgeauline lakkekrants, kes uhkustab, et mina võin end kallimatest jookidest täis juua..".

JUTA ÜTS