Päevalill

Ravimtaimena kasutatakse päevalille keelõisi, lehti ja valminud seemneid. Lehtedes on karotiini, valku, flavonoide ja orgaanilisi happeid, õites on flavoonglükosiide, antotsüaane, koliini, betaiini, mõruainet, fenoolkarboksüülhapet ja alkohole. Seemnetes on rasvõli, valke, süsivesikuid, parkaineid, karotinoide, sidrun- ja viinhapet.

Päevalillepreparaadid lõdvestavad siseelundite silelihaseid, alandavad kehatemperatuuri, äratavad isu ja neil on rögalahtistav toime. Neid kasutatakse malaaria ja läkaköha raviks, palavikku alandava vahendina, samuti mao- ja soolevoolmete ning astmahoogude puhul.

Rahvameditsiinis kasutatakse päevalilleõli ateroskleroosi ärahoidva vahendina, kuna selles on kuni 85 % küllastamata rasvhapete, oleiin- ja linoolhappe glütseriine. Läbikeedetud õlist tehakse õlisidemeid värskete haavade ja põletuste raviks.