Vabaduse nimel sinisesse vabasurma

Kehtima hakanud piirang suitsetamise vastu avalikes kohtades sunnib kukalt kratsima ja võrdlema piirangutega mujal maailmas. Eesti kohta pole mul usaldusväärseid andmeid kusagilt võtta - leppigem siis materjalidega Saksamaa kohta. Ka seal käib äge võitlus tubakavingu vastu, ent seni ei suudetud midagi erilist saavutada: tossutajate vastuseis on tugevam. Miks?

Ega vist leidu inimest, kes ei ole kuulnud suitsetamise kahjulikkusest või kes ühel või teisel viisil poleks seda oma nahal tunda saanud.

Mõningad faktid:

• Tubakatootjad subventsioneerisid (ld.k subvenire - appi tulema) 1999.a Euroopa Liitu 2 miljardi DEMiga.
• Selgitustööle suitsetamise kahjulikkusest kulutas Brüssel mullu 40 miljonit DEMi.
• Saksamaa kulutas ennetusüritusteks 1999.a 13 miljonit DEMi.
• Saksamaa tubakatootjad kulutasid samal ajal oma toodangu reklaamimisele 400 miljonit DEMi.
• Saksamaal sureb igal aastal nikotiini liigtarbimisse 112 000 inimest.
• WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) ennustab, et aastal 2020 lahkub sigarett suus vabatahtlikult elavate kirjast 10 000 000 inimest.
• Kahjulike, sh kantserogeensete ainete hulk tubakas on 599.
• Kopsudest ajudesse jõuab nikotiin 7 sekundiga.
• Loobujatest hakkab taas suitsetama 70%.
• Sakslaste kopsudest käib aastas läbi 173 miljardit sigaretti.
• Selle peale kulub aastas 38,3 miljardit DEMi.
• Pärast loobumist vajab keha regeneratsiooniks 15 aastat.
• Üks pakk sigarette päevas lühendab eluiga 8,3 aasta võrra.
• Maailmas toodetakse aastas ligi 5,5 biljonit sigaretti.

Kuidas reklaamitakse tubakatooteid

Plaan "go east" - 1990.a oli endises N Liidus suur suitsunälg. Firmad Philip Morris ja R.J.Reynolds "annetasid" 34 miljardit sigaretti. Läbimüük 5 aastat hiljem oli 50 miljardit sigaretti.

Noorte marketing - aidatakse "finantseerida" kontserte ja staaride esinemisi. Philip Morris asutas isegi oma plaadistusfirma - selle muusika saatel jagatakse tasuta sigarette kõrtsides, õllebaarides, kinodes... proovige ja ostke!

Tipp-sponsorlus - näiteks Berliini "West" teatris ehitati välja luksusloozid suitsetajatele, kus ka muid üritusi läbi viiakse. Mis on riikidel ja riigikestel sellele vastu panna?

1999.a teenis Saksa riik tubakamaksude näol 21,8 miljardit marka - samal ajal hinnatakse kahju, mis tekkis terviseriketest 33,8 miljardile margale; s.h kopsuvähi, kroonilise bronhiidi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ravimine 9,3 miljardit marka, sotsiaalhooldus 16,4 ja tööaja kao tõttu 8,2 miljardit marka.

Järeldus: tubakatootjad lõikavad ühiskondlikust pahest hiigelkasumeid - riigid jäävad oma igavese rahanappusega mannetuteks justkui midagi tegevateks ja rahustavad ennast teadmisega, et me ju teeme.

USA Miami kohus mõistis tubakafirmadelt välja 304 miljardit marka, kompenseerimaks tarbijatele tehtud kahju. Ent juba kostab valjenevaid hääli, et seegi on lihtlabane reklaamivõte. Florida seaduste järgi võib esitada igasuguseid nõudeid, kuid nende kogusumma ei tohi viia pankrotini. Ka EL esitas kahjunõude 1 miljardi marga ulatuses, kuna on kindlaid andmeid, et firmad involveerivad tohutuid summasid salakaubandusse.

Ise ostad, ise vastutad?

Milleks kogu see jutt? Ent kas need probleemid pole tuttavad meilegi. Kas meiegi seadused ei soodusta rikastumist vahendeid valimata. Tubakatoodete ja alkohoolsete jookide vaba reklaam teleris, tänavatel, taksodel, raadios... Põhimõttel: igaüks tohib oma toodet reklaamida ja põhiargument - tootja vastutus lõpeb seal, kus algab ostja/tarbija vastutus (ise ostad, ise vastutad). Demokraatia sildi all vastutuse delegeerimine oma õlult ära.

Vaba turumajandus on siiski mõeldav ainult koos majandusliku, eetilise, esteetilise vastutusega. Kui kasumi nimel ollakse valmis inimesi "sinisesse vabasurma" saatma, siis peab riik oma alamate kaitseks midagi tegema ka siis, kui see töösturitele, ärimeestele, vahendajatele ei meeldi.

Esimeseks sammuks võiks olla vastutuse seadustamine oma tegevuse tagajärgede eest. See ei ole reklaamivabaduse piiramine, vaid oma kodanike kaitsmine. Kui ise ei oska vahet teha kasuliku ja kahjuliku vahel, tuleb paraku koht kätte näidata. Mille poolest on nikotiin parem teistest mõnuainetest? Miks võitleme mooni, heroiini ja hasisi jt taoliste ainete vastu - väikestes annustes on nad ju sama, mis tubakasuits.

Sama jutt alkoholi reklaamimise kohta

Teame hästi, kui palju avariisid, õnnetusi, väärastumisi, kuritegevust (ja nende tagajärgede ravimine) alkoholi liigkättesaadavuse tõttu juhtub. Uue aasta eel leidsin postkastist Statoili reklaamilehe - 4leheküljelise, kus kütusest oli juttu paaris lühikirjutises neljandal leheküljel. Muu oli reklaam alkoholile, mida saab Statoili jaamadest. Kui madal on meie joomiskultuur, on pikematagi selge. Vaidleme, mitu promilli peaks olema lubatud. Milleks? Kui igal sammul alkoholi kaela määritakse.

Kogu reklaamiga on midagi viltu. Reklaamivabaduse piiramine olevat koletu omandiõiguse ahistamine. Miks on lubatud ahistada mittesuitsetajate-alkoholist hoidujate õigusi? Kas see ei ole seesama viitsütikuga pomm nagu tubakaprobleemide osas? Kasum iga hinna eest, ka üle laipade.

Seadustetegijad! Ärgake illusioonist, et alkoholi ja tubakasaaduste tarbimise poolest oleme Euronormideni jõudnud, et meie reklaam vastab Eurostandarditele ning et suits suus ja viinapudel taskus oleme õigel teel Euroopasse.

BOLESLAW WEIDEBAUM,
muusikaterapeut