Kohtumiste kirju lapitekk 4

TÕNU ARU

Tõnu Aru on alates 1976. a töötanud Tallinna Raekoja direktorina. Temaga vesteldes avastasin, et ta on üks neist, kes ei häbene sõna "armastus", rääkides oma abikaasast. Ta on veendunud, et see tunne suudab inimelusid eriti tugevasti mõjutada. Metsamehena töötanud noorele Tõnu Arule sai elus väga otsustavaks kohtumine Kunstiinstituudi tudengi Tiiu Püttsepaga, kellega otsustati leivad ühte kappi panna. Ühtlasi otsustas mees abikaasale teadmiste ja oskuste poolest järele jõuda: 1971. a lõpetas ta TPedI kultuurharidustöö erialal, lõputööks oli film oma grupist "Et saada maa soolaks".

Tõnu Aru abikaasa Tiiu on metallikunstnik, poeg Martti lõpetas TPedI kehakultuuri ja tütar Kati kultuurhariduse tantsujuhtimise erialal

Tänavu oktoobris oli Tallinna Raekoja keldris avatud Tõnu Aru fotonäitus "Sügisel sündinud", kus sai näha ka tema filme ja nendele antud autasusid. Oma filmitegemisi kokkuvõtva raamatu motoks on Aru valinud Artur Alliksaare värsiread: "Tule vaata, kui suur on hetk, kui tasse / peavad mahtuma aastate rõõmud. / Kujutlegem, et sündisime just selle / silmapilgu jaoks. / niikuinii ei saa me kunagi teada, milline / meie eluhetkedest oli kõige suurem."

Küsisin temalt, miks just need read? "Pole saanud ilma jäädvustamiseta elada, olgu siis tegu fotode või filmiepisoodidega," vastas Aru. "Mul on kodus palju fotosid. Aga ma vaatan neid ka. Võib-olla rohkem kui keskmine vaataja, kuigi need pole nii ilusti grupeeritud nagu siin näitusel. Kui keegi annab mulle fotosid vaadata või näitab albumit, vaatan kohe ka fotode taha. Kui seal pole kuupäeva, kohta, andmeid, kes on pildil ja kes on pildistanud, on mul kurb meel. Vaadake näiteks oma vanemate fotosid: mis aastal on need tehtud, kus, miks. Miks näiteks mu isa ja ema läksid pildistama 1931. aastal, mis ajendil on nad pidulikult riides, millest nad võisid mõtelda?"

(Järgneb.)

Linda Järve