KOMMENTAAR

Aivar Karotamm on maailmas ohtralt ringi liikunud ja palju näinud mees. Kummalisel kombel pole ta kõmuajakirjanikele seni kätte jäänud, kuigi rääkida oleks tal palju ja väga erinevast. Kasvõi juba seetõttu, et ta on läbi käinud peaaegu kõik Euroopa riigid. Eestist ära ta pidevalt ongi, praegu näiteks Karlsruhes.Ise ütleb ta, et see on piisav koormus, kui aastas seitsekümmend kuus korda lennukiga õhku tõusta.

Ta on oma kümmekond aastat kestnud mänedþeriameti jooksul näinud atleetide vigastusi ja dopingupatustajaid, kuid arvab ikkagi, et sport ja spordiga kaasnevad pingutused on puhas elujaatus.

On üks võimalus elatist teenida, aga ka hea eneseteostamise vahend.

Spordist läbikäinute hulgas on Karotamme arvates väga vähe kibestunuid, kuid on. "Kibestunud on kindlasti need, kes tegid sporti nõukogude ajal. Aastas inimesed neli korda võistlesid. Kuu aega laager - maavõistlus, kuua aega laager - meistrivõistlused, kuu aega laager - mingi tiitlivõistlus. Need inimesed ei ole maailma saanud, ei ole oma töö eest väärilist tasu saanud. Arvan, et need inimesed on kibestunud. Aga niimoodi küll öelda ei saa, et need, kes on tippspordis olnud, vedelevad praegu kuskil. Hea spordimees leiab alati väljundi, igas töös."

Karotamm teab, et sport on eneseteostusvahend ja et meie praegune süsteem seda eneseteostust ei sega. Mänedþerina teab ta sedagi, et USAs ei tohi tudeng ülikooli ajal spordiga raha teenida. "Kui praegu tahaksin kedagi USA ülikoolist oma gruppi võtta, ei saaks, sest ta võidakse ülikoolist välja visata. Alles pärast ülikooli lõppu saab valida, kas teenid tööga rohkem raha või riskid oma karjääriga ja jääd spordi juurde. Kaks võimalust, kuid põhiline on ikka haridus."

Mänedþer ei tohi haige olla, vastupidi, ta peab kogu aja vormis olema.

Spordimehe hing on Karotammel küll. Praegugi liigutab ta end vahel kuus korda nädalas, sest tunneb, et kui sporti ei tee, muutub reisimine liialt väsitavaks. Reþiim olevat niigi sassis - pärast võistlust on vaja sportlastega rääkida, kokku leppida, kuhu keegi edasi sõidab. Mõnikord jäävat öösel magamiseks kaks-kolm tundi, sest tuleb järgmisesse linna kihutada. "On reegel - kui võimalik, sõida igale poole pärast lõunat. Hommikul magad välja, paned koti rahulikult kokku, ja siis lähed," kuulutab ta lisab, et väsitavatelt reisidelt kiirustab ta koju puhkama

Kaua ta veel vastu peab?

Karotamm arvab, et kontrollima peab nii oma keha kui ka vaimu. "Niikaua kuni üks neist ei lange eriti miinusesse, tunnen end noorena. Olen noorte keskel kogu aja, ja sport hoiab noorena. Minu vanuses ei peaks mitte võistlema, vaid tegema lihtsalt sporti. Tegema enda jaoks."

Loomulikult.

URMAS ESLON

AIVAR KAROTAMM

# Taasiseseisvunud Baltikumi esimene kergejõustikumänedþer, praeguseks tuntud-hinnatud kogu maailmas

# Sündinud: 1. jaanuaril 1957 Tõstamaal

# Haridus: Pootsi 8-kl. kool, TSIK, TPedI (kehakultuur), enne mänedþeriametit odaviskajate treener

# Aidanud maailma suurvõistlustele Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Venemaa, Saksamaa, Soome atleete

# Tuntumaid hoolealuseid: Svetlana Masterkova, Julia Graudõn, Ljudmila Galkina, Andþela Balahhonova, Ellina Zvereva, Tatjana Ðikolenko, Remigija Nazaroviene, Virgilijus Alekna, Andrei Tiwontschik, Oleksander Bagatð, Kirill Sossunov, Sergei Kljugin, Jelena Govorova, Taina Uppa...

# Ta hoolealused on pälvinud medaleid OMidelt, MMidelt ja EMidelt, esinenud edukalt GP sarjas

# Aidanud Soome eliittikisat sarja ja Rootsi GP sarja kaudu maailma suurtele rahavõistlustele ka eesti jõustiklasi, oluliselt toetanud Erki Noolt ja Aleksander Tammertit