Taimetoidud on maitsvad

Nii mõnigi ei suuda uskuda, et n.ö umbrohu-sööjate toit on maitsev. On väidetud, et taimetoitlased on kehvad perenaised. Eks seetõttu, et nende kodus ei pakuta seapraadi hapukapsastega või praetud karbonaadi friikartulitega.

Kuid taimetoitlastegi menüüst leiab põnevaid-hõrgutavaid toite. Vaimustavad on ju toidud ubadest, piparmündivees keedetud kartulitest, lihamaitsega porgandi-seenekotlettidest, värskekapsa-tatratangu hautisest jne. Toortort peeneks riivitud punapeedist, meest, punastest sõstardest, vahukoorest viib keele alla.

Taimetoidud on paljudel juhtudel toortoidud, mistõttu peab organismi pikkamööda selleks harjutama (2-3 kuud). Arstid soovitavad üleminekuks taimetoitlusele isegi eelnevat organismi puhastamist, eeskätt jämesoole klistiiri ja paaril päeval juua rohkem mineraalvett või lahjasid ravimteid. Vähehaaval vältima koormavaid produkte (liha, rasv, või, küpsised jne). Mõnel inimesel võib isegi aasta minna selleks, et harjuda taimetoiduga.

Kõikidest ei saa taimetoitlasi, kuid taimede sööjaid küll!

Taimed sisaldavad rikkalikult looduslikke antioksüdante - organismi kaitseaineid. Mida paremini on organism antioksüdantidega varustatud, seda tulemusrikkam on vananemise pidurdamine. Taimetoitlane peab palju teadma, et organismi varustada vajalike toitainetega, eriti valkudega. Ka taimed on valgulise kooslusega, kuid enim leidub neid ubades, hernestes. Seega peotäis herneid või ube kuulub kindlalt päevamenüüsse.

Taimetoit on odav ja maitsev. Alustada võiks riivitud toorsalatitega lihatoidu kõrvale ja süüa kõikvõimalikke rohelisi lehttaimi. Unustada sool, kasutades selle asemel maitsetaimi.

Tänapäeval teatatakse, et taimedest saab täisväärtuslikku toitu ja et mitmekesisel, õigesti valitud ning valmistatud taimetoidul on soodus mõju tervisele, nii psüühilisel kui ka füüsilisel tasandil.

Teadlased on kindlaks teinud aedviljade kaitsva mõju vähi vastu. Taimetoit alandab vererõhku ja kolesteriinitaset. Taimetoitlus mõjutab eluiga. Rikkalik taimetoite aitab vältida suhkruhaigust ning sapikivitõbe, ka naha-, kõhu- ja soolehaigusi. Reumahaiged peaksid loobuma piimast, kaltsiumi omandama üksnes taimedest. Taimetoitlased saavad toidust rikkalikult antioksüdante ja vitamiine ning mineraalaineid. Taimetoidus on palju küllastamata rasvhappeid. Taimedes olevad kiudained reguleerivad soolte tööd ja südametegevust.

Praegu tegeldakse kogu maailmas taimedes leiduvate puhaste värvainete ehk flavonoididega. Firma "Golden" toidulisandid "Flavonoid Complex" on asendamatu meie toidusedelis, sest vaevalt suudame süüa kõiki liiki aedvilju, et rahuldada oma organismi vajadusi eelnimetatuga.

Taimetoitlaste seltskond on kirju

Ühist on neil niipalju, et ei tarvitata alkoholi, võimalikult vähe suhkrut ja soola. Harrastatakse liikumist värskes õhus, osatakse lõõgastuda ja positiivselt mõtelda.

Piima-taimetoitlased söövad taimemaailma ande, seeni ja piimatooteid.

Piima-kanamuna taimetoitlased söövad ka kanamune. Viimaseid putrudes, taignatoodetes.

Vegaanid-taimetoitlased ei söö piimatooteid, ka mitte võid. Kasutatakse õli ja taimerasva, seda mõõdukalt. Sellise toitumise juures peavad olema laialdased teadmised toidust. Valkainete piisavaks saamiseks peab vegaan oskama ühendada eri taimi õigesti.

Nii tuleks 1/3 kaunvilju ühendada 2/3 viljatoodetega, et saada piisavalt aminohappeid. Kaltsiumi, raua, tsingi, joodi- D- ja B12-vitamiini piisav saamine on vegaanil kõige tähtsam. Palju tuleb süüa sojatooteid, seesamiseemneid, rohelisi taimi ja mereande. Hapendatud aedviljad ja idud on olulisel kohal.

Toortoidu taimetoitlased söövad kõike toorena, kasutatakse merevetikaid, iduvesi, nisuorase mahl, võrsed ja idud on kohustuslikud. Selle dieedini jõudmine on vaevarikas, kuid teatud haiguste ärahoidmiseks või pidurdamiseks vajalik.

On olemas veel puht puuviljasööjaid, kuid ainult lõunamaades.

(Järgneb.)

AIVE LUIGELA