Füsioteraapia - mis see on?

Ravivõimlemisega tegeldi Eestis juba käesoleva sajandi teisest kümnest alates. Siis nimetati seda ortopeediliseks võimlemiseks, nõukogude ajal kandis aga nimetust ravikehakultuur. Siis oli taastusravi tinglikult jagatud ravikehakultuuriks - kehaliste harjutustega häirunud funktsiooni taastamine ja füsioteraapiaks - sooja- ja külma- ning elektriravi. Kusjuures prevaleerivaks oli viimane.

Kaasaegse meditsiinilise rehabilitatsiooni üheks oluliseks osaks on füsioteraapia. Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev taastusravi osa, mille sihiks on täielikult või osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime, et patsient saaks paremini integreeruda normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Füsioteraapia ülesanneteks on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvusulatuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine, kompenseerimine, valu leevendamine. Maailmas tuntakse vastavat eriala nimetuste all physiotherapy, physical therapy või kinesitherapy.

Kes on füsioterapeut?

Arenenud läänemaailmas võivad füsioteraapia erialal töötada ainult füsioterapeut ja füsioterapeudi assistent. Füsioterapeut on erialase haridusega litsentsi omav vastutav spetsialist, kes tegeleb liigutuste funktsiooni hindamise ja taastamisega, kasutades selleks kehalisi harjutusi ja erinevaid füüsikalisi võimalusi. Samuti kohandab füsioterapeut abivahendeid ja nõustab klienti või tema lähedasi liigutusliku tegevusvõime säilitamisel või parandamisel. Füsioterapeudi assistent on litsentsi omav spetsialist, kes töötab füsioterapeudi juhendamisel ja viib läbi tema poolt määratud protseduure. Füsioterapeudi assistentide koolitamine on Euroopas praeguseks valdavalt lõpetatud.

Füsioterapeudid leiavad tööd haiglates, polikliinikutes, taastusravi- ja tervisekeskustes, sanatooriumides, puuetega inimeste rehabilitatsioonikeskustes, abivahendite- ja ortoosikeskustes, vanade-, hoolde- ja koolkodudes, spordiklubides, erapraksises, erialaliitudes jne. Samuti võivad füsioterapeudid leida rakendust Sotsiaalministeeriumis, erivajadustega laste rühmades ja koolides, teaduslaborites jne.

Eestis on vajadus füsioterapeutide järele

Eestis töötavad praegu füsioteraapia alal väga erineva haridusega inimesed: Tartu Ülikoolis füsioteraapia eriala või liikumisravi eriharu lõpetanud, keskeriharidusega meditsiinitöötajad (valdavalt õed), kõrgharidusega kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid, arstid, massöörid jne. Ei saa lugeda normaalseks, et erialal, mis nõuab spetsiifilist eriharidust, töötavad niivõrd erineva haridusega inimesed. Samuti on sõltuvalt töökohast erinevad füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused. Neist levinumad on ravikehakultuuri instruktor, ravivõimlemise instruktor, liikumisravi spetsialist, taastusravi õde, elektriravi õde ja füsioterapeut. Viimane on kasutusel selle sõna õiges tähenduses väga harva, kuna ei ole selgelt määratletud füsioterapeudi ametinimetus ega töötatud välja ametijuhendit.

Nii nagu arenenud läänemaailmas nii ka Eesti Vabariigis on vajadus füsioterapeutide järele kasvanud. Seda enam, et enne 1990. aastat Eestis füsioterapeute spetsiaalselt ei koolitatud. Praegu koolitatakse riikliku tellimuse alusel Eestis füsioterapeute ainult TÜ kehakultuuriteaduskonnas. Füsioteraapia eriala bakalaureuseõppe kava on Eesti Kõrghariduse Hindamise Nõukogu poolt akrediteeritud ja vastab rahvusvahelistele standarditele. Füsioteraapia õppekava on interdistsiplinaarne. Õppetöö läbiviimisse on kaasatud peale kehakultuuriteaduskonna õppejõudude ka arstiteaduskonna ja teiste teaduskondade õppejõud, samuti praktiseerivad füsioterapeudid. Õppetöö toimub TÜ kehakultuuriteaduskonna ja arstiteaduskonna baasides, samuti TÜ Kliinikumis ja teistes Eesti tervishoiuasutustes. Tulevased füsioterapeudid saavad vajalikud teadmised läbi ulatusliku akadeemilise ja kliinilise hariduse. Alates 1999. aastast korraldab TÜ füsioteraapia lektoraat täiendõpet füsioteraapia alal, mis on suunatud eelkõige inimestele, kes töötavad füsioteraapia alal, kuid ei ole läbinud vastavat õpet.

Olukord maailmas

Maailmas toimub füsioterapeutide koolitamine nii ülikoolides kui ka ametikõrgkoolides. Tuginedes Maailma Füsioterapeutide Liidu (WCPT) Euroopa regiooni 2000. a andmetele, toimub üle 50% füsioteraapia alasest koolitusest juba praegu akadeemilisema suunitlusega bakalaureuseõppe tasemel. Nominaalne õppeaeg on minimaalselt 3 ja maksimaalselt 4 aastat. Euroopas võrdsustatakse füsioteraapia eriala diplomit litsentsiga ja vahetult pärast lõpetamist kantakse kõigi lõpetanute nimed vastava riigi sotsiaal- või tervishoiuministeeriumi erialade registrisse. See annab võimaluse võtta tööle ainult litsentseeritud füsioterapeute. Kahjuks meil Eestis selline süsteem veel puudub, ja seetõttu on tekkinud olukord, kus füsioteraapia erialal töötavad atesteerimata (litsentseerimata) inimesed, kel puudub vastav haridus.

Euroopa Liidu maades võetakse füsioteraapia erialale saja tuhande elaniku kohta vastu keskmiselt 7,5 uut õppijat aastas. Eestis on vastav näitaja kõigest 1,3. Asja teeb veel hullemaks see, et 20 vastuvõetus on ainult 15 riigi tellimus. Füsioterapeute on Euroopa Liidu maades 100 000 elaniku kohta keskmiselt 105,4. Eestis on füsioteraapia alal töötavaid inimesi üldse kokku ligikaudu 300. See teeb 100 000 elaniku kohta 20. Sealjuures paljud neist ei oma vastavat haridust (tabel 1).

Tabel 1. Füsioterapeutide arv ja koolitamine erinevates Euroopa Liidu maades Euroopa Füsioterapeutide Liidu (1998) ja Eesti Füsioterapeutide Liidu andmetel.
RIIK Rahva arv Füsioterapeute Vastuvõtt aastas Õppeaeg
  Miljonites Kokku 100 000
elaniku kohta
Kokku 100 000
elaniku kohta
aastates
Austria 8,04 4 000 50 330 4,1 3
Belgia 10,13 26 000 257 3 500 34,6 3-4
Holland 15,42 22 000 143 1 151 7,5 4
Iirimaa 3,57 1 185 33 60-65 1,7-1,8 4
Inglismaa 58,27 30 000 51 1 700 2,9 3-4
Island 0,27 350 130 20 7,4 4
Itaalia 57,24 45 000 79 2 400 4,2 3
Kreeka 10,44 3 000 29 250 2,4 3,5
Norra 4,29 6 200 145 290 6,8 3+1
Prantsusmaa 58,02 47 000 81 1 466 2,5 3-4
Rootsi 8,81 10 000 114 500 5,7 3
Saksamaa 81,55 50 000 61 5 000 6,1 3
Soome 5,09 9 170 180 500 9,8 4
Taani 5,21 6 378 122 507 9,7 3
EUROOPAS KESKMISELT     105,4   7,5  
EESTI 1,5 ~300 20 15+5 1,3 4

Eestis on füsioteraapia valdkonnas töötavaid inimesi ühendavaks kutseliiduks Eesti Füsioterapeutide Liit (EFL). Kokku kuulub EFL-i ~240 liiget. EFL tegeleb füsioterapeutide ja ravivõimlemise spetsialistide atesteerimise, liidu liikmete huvide kaitsmisega, eriala propageerimise ja legaliseerimisega, täiendusseminaride korraldamisega ja muu vajalikuga, mis aitab eriala edendada. Alates 1996 aastast on EFL Euroopa Füsioterapeutide Liidu (Standing Liaision Committee of Physiotherapists within the E.C.) vaatlejaliige ja alates 1999 aastast Ülemaailmse Füsioteraapia Konföderatsiooni (World Confederation for Physical Therapy) liige.

PRIIT EELMÄE,
TÜ füsioteraapia lektor MSc

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi