Reet R. Tallinnast palus teavitada kõõma probleemidest. Vastab prof Naomi Loogna.

Nahk koosneb kolmest kihist: marrasknahast, pärisnahast ja nahaaluskoest. Marrasknahas eristatakse mikroskoopiliselt 5 kihti. Kõige sügavamal olevat nimetatakse basaal- ehk idukihiks, kus toimub rakkude paljunemine, mistõttu pealpool olevad rakud nihkuvad üha enam pinnale, toimub ka nende rakkude muutumine. Moodustub tuumata, sarvainet sisaldavatest rakkudest koosnev kiht - sarvkiht, millelt eralduvad pidevalt kõige pindmisemad rakud kettudena. Tavaliselt jääb see märkamatuks. Mitmete patoloogiliste protsesside tõttu võivad aga need pindmised sarvestunud rakud eemalduda suuremal hulgal ja nähtavate helvestena. Sellist juustega kaetud peaosa silmale märgatavat ketendust nimetatakse kõõmaks.

Kõõm esineb pea pooltel täiskasvanutest. On selge, et tegemist pole ainult ühe või kahe kõõma tekkepõhjusega. Tihti on põhjuseks rasunäärmete haigus seborröa, mis on rasune või kuiv. Kõõma teket seostatakse ka meessuguhormoonide androgeenidega. Uurimused näitasid, et põhjuseks võib olla ka seente Malassezia furfur'I liigne vohamine. Teket soodustavad veel nahahaigused, vitamiinide (eriti A, B-kompleksi ja H) vaegus, kõhukinnisus, naha parasiidid, infektsioonid, desinfitseerimata võõra kammi kasutamine, juuste ebaõige hooldamine, sage juuste lokkimine ning fööniga kuivatamine jm.

Kõõmale on iseloomulik peanaha marrasknaha ülemäärane vohamine. Elektronmikroskoobi abil täheldati patoloogilisi muutusi kõõmast haaratud peanaha sarvkihis - peamiselt selle kihi rakkude struktuuris. Kõõma korral esinevad muutused kogu peanaha ulatuses, isegi seal, kus ketendust ei esine.

Kui ketenduse põhjuseks on sarvkihi rakkude ülemäärane vohamine, tuleb kasutada ravi, mis sarvkihi struktuuri normaliseeriks. Soovitatakse 1%list tsinkpüritiooni ðampooni (Head and shoulders). Mikroskoopilised uuringud näitasid, et peanaha seisund paranes. Kuid alati ei pruugi ðampoonist abi olla. Soodsalt mõjub ka, kui juukseid loputada kummeli-, nõgese-, takjajuure- või kaselehetõmmisega. Seda keedetakse nagu ravimteed ja kurnatakse loputusvette. Kui arst määras kõõmaravi, siis ravikuuride vaheperioodideks soovitatakse Eestis valmistatud nõgeseðampooni. Selles sisalduvad vitamiinid ja nõgesemahl vähendavad peanaha kuivust ja kõõma teket. Ravi tuleb teostada täpselt arsti korralduse kohaselt. Liiga sagedased ravikuurid ei mõju nahale soodsalt.

Kaasaegse juuksehoolduse juurde kuulub ka palsam. Kuna ðampoon sisaldab pindaktiivseid anioon-aktiivseid pesuaineid, vajab juus tasakaalustavat katioonaktiivset ainet, mida sisaldavad palsamid. Anioonaktiivsete ainete toimel eraldub juuksest sarvainet. Tugevamate pesemisvahendite puhul ei ole võimalik juukseid ja peanahka kahjustavat toimet täiesti vältida, kuid ðampooni sobiva koostise puhul on võimalik seda muuta minimaalseks. Võib öelda, et palsamid võivad aidata juuste struktuuri taastada, tingimusel kui kahjustused ei ületa 20%. Ka kallimate juuksevärvide pakenditesse on lisatud palsam. Mõningate juuksehooldusvahendite pakendil on märge pH - 5,56 või lihtsalt pH neutraalne. pH näitab peanaha keskmist loomulikku aluselisuse-happelisuse tasakaalu mõõtarvu. See on umbes 5,5.

Et vesi takistab palsamis sisalduva hooldusaine imendumist, tuleb enne kasutamist juuksed käterätiga kergelt kuivatad, kuid mitte nühkida või hõõruda. Palsam kantakse juustele, mitte peanahale. Seejärel kammitakse juuksed ettevaatlikult läbi. Mitte teha seda leiliruumis, kõrge kuumus kahjustab peanahka ja juukseid. Föönitamisel on oht juukseid liigselt kuivatada. Juuste loomulik kuivamine õhu käes säästab neid kõige enam.

Juuste ja peanaha õige hooldamine seisneb õiges pesemises, kammimises ja harjamises ning aastaajale sobiva peakatte kandmises. Soovitav on juukseid kergelt harjata ka enne pesemist.

Juukseid pestakse keskmiselt iga 7-10 päeva järel. Kui aga peanahk mingil põhjusel kiiresti määrdub, pesta sagedamini. Liig sagedane pesemine eemaldab juustelt normaalse rasu, need muutuvad kuivaks. Juukseid soovitatakse pesta pead alaspidi hoides, eriti pikki juukseid. Pesta peanahka sõrmeotstega hõõrudes-masseerides. Masseerimisel surutakse sõrmeotsad vastu peanahka ja neid paigal hoides liigutatakse nahka ühe käega paremale, teisega vasakule. Liigutusi korrata samal kohal 10-15 korda (liigutuste suund eest tahapoole). Massaaz parandab peanaha ning juuste verevarustust. Masseerida ei tohi peanaha haiguste korral.

Pärast pesemist loputatakse juukseid korduvalt. Viimane loputus võiks olla, kui ei ole vastunäidustusi, jaheda veega. Kammimist alustatakse juuste vabadest otstest, võttes iga järgmise tõmbega üha enam juukseid kammile.

Tuleb jälgida, et ka juuksurid kasutaksid kammide, kääride ja muu puhastamiseks desinfitseerivaid vahendeid.