Üks võimalus avastada oma tõelist loomust

Jaanuari lõpus toimus 1993.aastast Eestis tegutseva Neijing'i Keskuse (kool toimib 28 riigis) poolt korraldatud Tervendava Humanismi Seminar neile, kes sooviksid iseend ja ümbritsevat harmoonilisemaks muuta.

Lahkelt olid oma tööst nõus rääkima koolitajad Carmen Acosta Bermudez, Javier Arias Munoz, Eesti Neijing'i Keskuse juht Sheroke Rico Rami ja Sven Konga. Et ise seminarist osa võtta ei saanud, huvitusin ennekõike inimestest, kes seminari läbi viisid, mida nad mõtlevad-tunnevad, kuidas ühe vanima filosoofiani - Hiina traditsioonini.

Seminari fookuses olid Hiina traditsionilise meditsiini põhiseisukohad. See, mida nimetatakse aga Hiina traditsiooniliseks meditsiiniks, tähistab vanades tekstides lihtsalt üht elamisviisikooskõlas inimese ja universumiga ega ole olnud varem ega nüüdki Hiinas meditsiini tähenduses.

Kui palju inimesi alates 1993.a on teie koolis õppinud?

Scheroke Rico Rami: 300 inimese ringis.

Kui pikk on õppeprotsess ja missuguse ettevalmistuse inimesed saavad?

SRR: Minimaalne baaskursus vältab 3 aastat, mille jooksul antakse ülevaade ja põhialused, edaspidi on aga võimalik vastavalt soovile sügavuti minna. Kas siis edasi õppida või jätkata õppida omal käel. Oluline kogu õppeprotsessi ja seminari juures on see, et inimene ärkaks oma tõelisele loomusele-olemusele. Et ta muutuks tervendavat jõudu kandvaks olendiks, ükskõik millele ta tavaelus ka ei pühendu. Kas ta siis otsustab otseselt inimeste raviga tegelda või lihtsalt olles tasakaalus oma olemusega mõjuda tervendavalt inimestele. Pärast baasõpet omistatakse osalejaile osalusdiplom.

Selleteemaline seminar oli esimene. Kas jäite rahule?

Javier Arias Munoz: Osalejad jäid rahule ning oldi huvitatud samasisulistest seminaridest edaspidigi.

Kas kohal olid põhiliselt baaskursuse lõpetanud või oli ka uusi nägusid?

Sven Konga: Silma järgi võis öelda, et oli palju nii baaslõpetanuid, eri aastakäikude omi, kuid ka päris uusi huvilisi.

Missugused on jätkukursuste teemad? On neil kindel raamistik?

SRR: Üritame neid korraldada vastavalt vajadustele. Küsimused, mis osavõtjatel tekivad seminarijärgselt, võetakse arvesse järgmise korraldamisel.

SRR: Esimene aasta on pühendatud filosoofiale, filosoofilistele käsitlustele Hiina traditsiooni kohaselt, teine aasta käsitletakse inimese energeetilist ülesehitust ja toimimist ning kolmas aasta õpitakse patoloogiaid ja nendega toimetulemise viise.

Kuidas eestlaste vastuvõtuvõimega lood on?

SRR: See on tasemel. Eestis olen alati hämmeldunud, et kui kursused algavad, on osavõtjaid palju, kuigi kursusi välja ei kuulutata. Ju siis on huvi ja vajadust.

Kuidas iseloomustate oma teed Hiina traditsioonini, selle filosoofiani üldse? Mis sinna suunas, mis sellele eelnes?

CAB: Olin erinevate hädadega patsient, elasin Kolumbias. Ravi käigus märkasin, et mu elulised hoiakud muutusid. Raviarst soovitas mul nimetatud kursustest osa võtta. Kuna mul on inseneriharidus, tundus pakkumine esialgu kummaline, mul puudus ju meditsiiniline taust. Olin aga eluga rahulolematu, tööd tehes polnud õnnelik. Kuid hakkasin õppima ja järjest põhjalikumalt osalema selle kooli tegevuses; 7 kuu pärast sõitsin Hispaaniasse Neijing'i Keskusesse. Nüüdseks olen Hispaanias 3 aastat õppinud nii traditsioonilisi kui ka kõikvõimalikke teisi teemakäsitlusi, mida tervendajatel võiks vaimsest küljest lähtuvalt tarvis minna.

SRR: Idamaine on mind alati huvitanud, lugesin palju raamatuid ida filosoofiatest, kuid leidsin, et enamik neist on kommertslikud. Mingil ajal õppisin Hiina traditsioonilist meditsiini ühe vana vietnamlase käe all. Aasta pärast hakkas tunduma, et kõik, mida see vietnamlane räägib, on mõeldud lääne inimesele, et midagi on aga veel seal taga, mis selle traditsiooni olemust veelgi enam avada võiks. Siis sain teada sellisest inimesest kui dr Padilla (Neijingi keskuse asutaja ja juht). Soovisin tema juures õppida ja nii läkski. Esimesest seminarist alates mõistsin, et see on just see tee, mida mööda pean käima. Käin juba 13 aastat.

JAM: Töötasin TV ajakirjanikuna, kui saatus viis mind kokku dr Padillaga, sain teadlikuks Hispaania Keskuse olemasolust. Töötasin edasi oma alal ja uskusin, et need kaks täiendavad teineteist. Hiina traditsioon on elu nägemise viis, see ei hõlma sugugi ainult elu meditsiinilist poolt, see on elu käsitlemise, nägemise-kogemise viis üldse. Rikastav igal elualal. Kuid ühel hetkel sain aru, et nii edasi ei saa. Töö ja mu põhimõtete vahel tekkis vastuolu. Üritasin kohandada selle traditsiooni teadmisi ja põhiolemust tööga, ei suutnud ja lahkusin töölt. Neijingi kooliprogramm on jaotunud laias laastus kolme ossa: ravimine ja tohterdamine, pidev õppimine ja enesetäiendamine ning vanade tekstide lugemine ja uurimine.

Sven Konga (stomatoloog): Idamaade filosoofia huvitas mind juba ülikooli ajal, eriti Hiina traditsioon; on see ju mõjutanud oma põhjalikkusega ka kõiki teisi filosoofiaid. Lugesin ida filosoofiatest niipalju kui raamatukogu võimaldas. Ülikooli lõpetamise järel otsisin võimalusi, kus õppida just Hiina traditsioonilist meditsiini ja filosoofiat. 1993.aastast avanes see võimalus ka Eestis, kui meil hakkasid õpetama Hispaania Neijingi'i Keskuse inimesed. Praegu olen ise koolitaja-õpetaja. Tegelen ka konsultatsiooni ja raviga.

Praegu pole koolil abivajajate konsulteerimiseks ja raviks vastuvõtu osa veel ehitatud, küll aga jõuab. Oleme huvitatud korraliku õppe- ja ravikeskuse väljaarendamisest, kus tegeldakse abivajajate konsulteerimise ja terapeutilise abiga, vanade tekstide uurimise ja õppetööga.

MIINA PIIR