Neli ja pool miljardit on jagatud
Haigekassa eelarve 4 miljardit 457 miljonit 21 tuhat krooni ehk 316 miljonit rohkem kui mullu

2.veebruaril kinnitas Haigekassa Nõukogu eelarve, kärpides eelnevalt haiguste ennetusele, hambaravile, kompenseeritavatele ravimitele ja ajutise töövõimetuse hüvitistele minevaid summasid kokku 69 milj krooni.

See summa suunati kassatagavarasse, lubades seda kasutada aasta jooksul pingelisteks muutuvate kuluartiklite rahastamisel. Seda juhul, kui optimistlik tulude kasvu protsent 7,6 tõeks osutub. Kärped ei puudutanud rohkesti küsimusi tekitanud administratiivkulusid ehk Haigekassa enda ülalpidamiskulusid, mis töötajate arvu vähenemise taustal suurenesid 30% ehk 20 milj krooni võrra.

Suurim summa ülalpidamiskulude seas - 39,6 milj krooni ja samal ajal ka suurima tõusuprotsendiga rida (40,5%) kogu eelarves on personali- ja juhtimiskulude ehk sisuliselt töötasude rida. Suurenesid ka koolituse, lähetuste, vastuvõttude jmt kulutused. Kompenseeritavatele ravimitele minev summa kasvas oluliselt vähem kui eelnevatel aastatel ja sellest võib järeldada, et tekib surve soodusravimite nimekirjale, kompenseerimismääradele või ravimitootjatele ja vahendajatele juurdehindluse osas. Nõukogu soovib tuvastada ka neid arste, kes põhjendamatult ravimeid välja kirjutavad.

2002.a on plaanis täiskasvanute hambaravis kasutada skeemi, kus patsiendi makstud ravirahast makstakse mingi osa hüvitisena tagasi.

Haigekassa kavatseb juba aprilliks välja töötada komplekshinnad ja rakendusplaanid eriarstiabi ehk haiglate jaoks, lootes nii motiveerida haiglaid tulemuslikumalt ravima.

Eelarves on eraldi välja toodud hooldusravi rida, mis hõlmab Hooldushaigla, Diakooniahaigla ja vähihaigete koduse toetusravi kulusid, kuid ei sisalda teistes haiglates sotsiaalsetel näidustustel viibivate kindlustatute kulusid. Tänavu tugevdatakse kontrolli ajutise töövõimetuse määramise ja hüvitiste maksmise põhjendatuse üle ning järgmisel aastal plaanitakse hüvitist maksma hakata alles 4. haiguspäevast alates. Samas pikeneb järgmisel aastal sünnitushüvitise periood 30 päeva võrra. Hambaravi osas on Haigekassa kohustanud lepingute kaudu eraldatavat raha kasutama eelkõige kuni 18.a raviks, täiskasvanutele ühekordseks profülaktiliseks visiidiks ja pensionäridele proteeside tegemiseks. 2002. a kavatsetakse täiskasvanute hambaravis kasutada skeemi, kus inimese enda makstud ravirahast makstakse mingi osa hüvitisena tagasi. Suureks kuluartikliks kujuneb ka Haigekassa reserv, mida sellest eelarvest uuesti täitma asutakse - sinna läheb 2% kuludest ehk 89 milj krooni.

Jääb arusaamatuks, miks jääb nii vähe raha ennetuseks ja sellestki planeeritud vähesest (vähemast kui eelmisel aastal) veel osa kassatagavarasse suunatakse. Aga 9000kroonist keskmist kuupalka on Haigekassas järgmise või ülejärgmise eelarvega võimalik saada küll, sellest ei jää praegugi väga palju puudu.

Veel arvudest: 93% elanikest, st 1 276 923 inimest oli eelmise aasta lõpus kindlustatud, sotsiaalmaksu maksis 573 350. Eelmisel aastal tehti 122 547 operatsiooni ja ambulatoorsel vastuvõtul käidi 4,8 milj korda. Ühe kindlustatu kohta on tänavu planeeritud ravikindlustushüvitiseks veidi üle 3300 kr ja administreerimiseks 67 kr.

ALEKSANDER LAANE