Taimetoidud on maitsvad 2

Juhul kui meist ei saa taimetoitlasi, jääme selle juurde, et 40% toidust oleks toortoit aedviljadest või siis üsna kergelt kuumutatuna. Kunagi ei tohiks aedvilju liialt pehmeks keeta, kiudaine kaotaks oma mõju, vitamiinid häviks, eeterlikud õlid lenduks jne, jne.

Juhul kui ei maitse meile üks või teine aedvili, organism aga teda vajab, siis peidame ta lemmiktoiduainete hulka. Sellepärast oleks teretulnud kõik segapudrud hommikuti (riisipuder kõrvitsa, porgandi või kaalikaga; tatrapuder värske kapsa; maisipuder porgandiga jne), kusjuures köögiviljad ja marjad võiks olla peenestatud riiviga või mikseriga ja segatud olla kuuma pudruga alles lõpus. Suurt osa mängib siin maitsestamine taimeürtidega.

Lõunatoidud annavad kombineerida kokku paljudest aedvilja liikidest, kasutades siin ka põhitoiduna kala, liha või linnuliha. Segahautised on siin omal kohal, kuhu rikkalikult tuleks kasutada rohelisi maitsetaimi.

Maitsetaimede valik on suur ja kasvatamine oma aedades moodi läinud. Ma ei mõtle siin üksnes üldlevinud tilli, peterselli, sellerit jt, vaid eksootilisi - lõunamaa taimi. Hästi õnnestub tüümiani, salvei, iisopi, aed-haraputke, apteegitilli e fenkoli, basiiliku kasvatus, vaja ainult teada ja praktilist kogemust. Kõigest sellest saite teada eelnevatest Terviselehe numbritest.

Maitsetaimede ajalugu on teadvustanud meile, et neid kasutati enne kui soola. Nii peaksimegi haigusperioodil soola toidust välja jätma ja maitsestama ürtidega.

Hiinas, Indias ja Egiptuses kasutati maitsetaimi umbes 5000a e.m.a, Antiik-Kreekas, eriti Roomas tunti enamikku meile praegu teadaolevaid eksootilisi vürtse. Lõuna-Aasiast said antiikrahvad kaneeli, nelki, ingverit, Väike-Aasiast toodi safranit. Nii arenes see edasi teistesse riikidesse ja XIX sajandi lõpuks oli maitsetaimede ja vürtside kasvatamine koondunud Inglismaa, Prantsusmaa ja Hollandi kolooniatesse.

Kuna maitsetaimed ja vürtsid on küllaltki kallid, siis vanaeestlane hakkas neid otsima metsast, põlluäärelt, hiljem kultiveerima. Ja näete, nüüd kasvatame eksootilisi taimi ka oma aedades.

Meie metsades on piisavalt taimi, väheteatud, mis sobivad toidu maitsestamiseks, vitamiinide ja mineraalainetega rikastamiseks (karulauk, hiirekõrv jt). Veelkord tagasi minnes hommikuputrude juurde soovitan kõigil varuda suvel maitse- ja ravimtaimi, kuivatada need ja igaüks võiks oma maitse järgi valmistada nn klorofüllijahu. See on suurepärane toidulisand. Aromaatne klorofüllijahu sobib hapupiimale, võileivakatteks, küpsetistesse jne.

Klorofüllijahus võiks näiteks olla kortslehti, võilillelehti, mustsõstralehti, nõgeselehti, saialille kroonlehti.

Ka kapsalehti ning porgandilehti võiks kuivatada, sobib putrudele lisamiseks.

Väga head on segu koosluses ka maasika- ja vaarikalehed, selleri-petersellilehed, ristikulehed. Ja loomulikult kuivatatud marjad (pihlakad, kibuvitsad jt).

Tervistav on hommikuti nisuklii jook. 2 spl on piisav kogus hommikusöögiks, sest organism alles puhkab, ei tohiks üle toita ega end väsitada. 2 spl kliidele valatakse peale keev vesi (ca 2 kl), lastakse soojas paar tundi tõmmata (võib valmistada õhtul termosesse) ja kurnatakse. Siin võib maitsestamiseks kasutada mett, marjasiirupeid, melissi või piparmündi lehti. Ka rosina, kuivatatud marjad sobivad ideaalselt (neid varem leotada).*

Taimetoitude valmistamisel peab olema palju leidlikkust. Üritame koju tuua täisteratooteid, herkuloid, ube jne, varustame end kuivatatud maitsetaimedega (suvel loomulikult värskelt), rosinate, datlite, pähklite ja mitmesuguste helvestega. Kindlasti kuivatame kadaka- ja pihlakamarju.

Leiva ja küpsetised valmistame täisterajahust. Leiva, saia ja kuklite vedelikuks kasutame kõrvitsamehu, porgandimahla, kabatðokki eelnevalt ??hautatule, peedimahla jne.

Unustame soola, kasutame ainult maitsetaimi, metsataimi ja -marju.

Kõikide taimetoitude juurde sobib kasutada koort, hapukoort, juustu. Loomulikult, kui pole päris taimetoitlased, köögivilja toitudesse sobib ka liha ja kala, kuid jätame põhiosa aedviljale.

Peame meeles, et tervislikul toitumisel ei tohi loomsete toiduainete kogus ületada 10-20%, v.a piimatooted, mida võib rohkem kasutada, seejuures tervitatavad on hapupiimatooted. Inimese normaalseks arenguks, eriti lapseeas, on oluline tarbida loomseid valke, seepärast on olulised ka piim, kala, liha.

Söö hästi, siis tunned end hästi!

Tõepoolest, ei tohi oma keha vägistada, anna talle mis ta vajab, värskena, aromaatsena, värvirikkana, puhtana, maitsvana. Me võime oma toitumistavasid muuta pikkamööda, et harjutada järjest tervislikumalt toituma. Jälgime ülemaailmset toidupüramiidi ja me ei eksi oma keha suhtes. Alumine püramiidi osa peaks sisaldama täisteratooteid, leiba, seemneid, pähkleid, maisi, kaunvilju, st tärkliserikkaid toiduaineid.

Teisel tasandil köögiviljad, marjad, puuviljad, ürdid.

Kolmandal piimatooted, kala, muna, liha - täiendavad toiduained.

Neljandal siis vast alles maiustused, õli, taimerasvad. Nähtava toidurasva hulk ei tohiks ületada 40g, suhkrute hulk 60g päevas.

Milline siis kokkuvõtlikult on tervistav toit?

1. Toit peab olema naturaalne (ilma keemiliste konservantideta ja muude sünteetiliste ühenditeta).
2. Toit peab olema orgaaniline, st toiduaine kasvatamisel on minimaalselt kasutatud kunstväetist, ilma taimekaitse mürkideta.
3. Toit peab olema terviklik, st kroovimata, koorimata, rafineerimata.
4. Toit peab olema elav. Kõik toiduained on elavad peale kasvukohast eraldamist kui neid hoida õigetes tingimustes. Köögiviljad ei tohi olla mädanenud (riknenud), närtsinud. Elavad on kõik seemned, mis idanevad.
5. Toit peab olema tasakaalustatud valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete poolest.
6. Toidu hulk peab olema kasin. Liigsöömine on paljude haiguste algpõhjus.
7. Oluline on õige söömisharjumus. Määrav on see, mida me toidust omastame. Siin on tähtis, kuidas me sööme. Nautigem toitu, mida sööme. Süüa tuleb siis, kui nälg, küll meie keha teab seda ise. Toitu tuleb mäluda hoolikalt ja süüa ei tohi kiirustades ega närvilises keskkonnas. Ärme ka söögi ajal joome, teeme seda enne või pärast sööki (ca 2 tundi) ja selleks võiks olla taimetee või vesi.
8. Tervistav toit on valmistatud kõiki tehnoloogilisi eeskirju järgides. Ärme keedame toitu ilma kaaneta - hävitame vitamiinid. Siin tuleks appi firma Baueri või ??Hakkmani toidunõud. Kasutada toiduvalmistamise võtetena aurutamist, hautamist, keetmist või küpsetamist. Vältida võiks praadimist. Oluline on õige toitude maitsestamine, soovitav aedviljade ja maitsetaimedega.

Järgime siis põhimõtet - me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa.

AIVE LUIGELA