Represseeritud vajavad abi

1994.a alustas Tartus tööd Eesti repressiooniohvrite meditsiinilise rehabilitatsiooni teenistus (MRT). Meditsiiniabi keskuse direktoriks on algusest peale olnud vabadusvõitleja Hans Laja.

Mis eesmärkidel ja kelle jaoks mittetulunduslik üksus MRT loodi?

See moodustati inimeste jaoks, keda on represseeritud ja kel on seetõttu tervisehäireid, nii et nad vajavad arsti-, sotsiaal- ja õigusabi.

Kuidas on töö korraldatud?

MRT-sse võivad pöörduda kõik represseeritutest Eesti elanikud, kes soovivad temalt abi. Teenistuse ambulatoorne vastuvõtt leiab aset Tartu linna polikliinikus. Abivajajate teenistuses on sisearst ja arst-konsultant, psühhiaater ja psühholoog, kardioloog ning jurist. Kõik vastuvõtud on tasuta.

Oluliseks osaks MRT töös on teavitav ja preventiivne tegevus. Me ei arva, et probleeme ei ole või tuleks need unustada. Meie töötajad on aktiivselt esinenud selgitavate ja informeerivate sõnavõttudega paljudel konverentsidel ning nõupidamistel ja avaldanud ajakirjanduses küllaltki palju publikatsioone.

Kuidas on ravialane tegevus laabunud?

Sisehaiguste arstina võin nüüd, aastaid hiljem, teha kokkuvõtteid oma patsientide teenindamisest Tartus ja Lõuna-Eestis. Klientide arv on tõusnud, aga mitte sellises tempos kui MRT algaastail. Rõõmustab tagasiside. Meie korraldatud küsitlusankeet näitab, et teeninduse kvaliteedile antakse üsna kõrge hinnang. Uuringutest selgub, et külastajad peavad tähtsaks võimalust rääkida kõigest mis südamel. Oluline on seegi, et ravimite tarvitamisest antakse põhjalikke ja arusaadavaid selgitusi.

Mis teeb muret?

Suur mure on muidugi see, et ravimid on väga kallid ja et MRT arstidel ei ole õigust kirjutada retsepte soodushinnaga. Viimast asjaolu leevendavad humanitaarabina saadavad ravimid. Paraku ületab nõudlus nende järele meie võimalused.

Represseeritud hakkavad jõudma ikka, mil nad vajavad teiste abi. Eriti hädas on need, kellel pole lapsi ega lähedasi sugulasi. Niisugused inimesed tuleks paigutada hooldekodusse, millega on aga omajagu probleeme, sest tihti võetakse abivajajaid sinna ainult piiratud ajaks. Avahooldus on Tartus veel algelisel tasemel ega ole päris selge, kes seda peaks korraldama.

Sisehaigustega patsientide teenindamisel on ilmnenud tendents, et nad vajavad ka psühhiaatrilist abi. Eriti need, keda KGB piinas. Kannatused on jätnud inimeste teadvusse sellised jäljed, mida täielikult ei suuda kustutada aeg ega ka psühholoogide abi.

Millele siis loota?

Päris lootusetu olukord siiski ei ole. Mittetulunduslik üksus MRT on suures osas oma ülesande täitnud. Kes meiega ühendust võtab, seda püüame mitmekülgselt abistada.

ÜLO KARD