Kuidas on lood Eesti patsiendiga?

Arsti ja patsiendi suhted on Eestis suhteliselt halvasti reguleeritud. Puuduvad mitmed äärmuslikult vajalikud õigusaktid (patsiendiseadus), mis aitaksid kaasa suhete reguleerimsisele. Nii teavitas eelmise nädala lõpus toimunud konverentsil "Patsient tänases Eetis" arvukaid konverentsikülalisi Eesti Patsientide Esindusühing Õigusteenuste büroo töötaja Aare Hõbe.

Patsiendil on küll suhteliselt palju õigusi, ent need on hajali paljudes erinevates õigusaktides. Nendega pole kursis ei patsiendid ega arstidki.

Üks tähtsamaid patsiendi õigusi on õigus teadvale nõusolekule. Igal haigel on seega õigus saada tohtrilt täielik ülevaade oma tervisliku seisundi kohta. Samuti õigus teada saada infot võimalike ravimeetodite ja tagajärgede kohta.

Aare Hõbe: "Enamikes meditsiiniasutustes asuvad patsientide ravidokumendid lahtistel riiulitel ning igal meditsiinitöötajal on lihtne nendega tutvuda. Sageli antakse aga patsinedile ambulatoorne kaart kätte isikut kindlaks tegemata. Kuid samas, kui isik ise soovib koopiaid saada oma ravidokumentidest, milleks tal on seaduse järgi täielik õigus, vastatakse sellele sageli keeldumisega."

Hõbe sõnul lasus kuni 2000. aasta lõpuni kehtinud ravikindlustusseaduse kohaselt kohustus hüvitada kindlustatule meditsiinitöötaja kutseveast tekitatud kahju haigekassal. Ehkki ka siis ei töötanud see süsteem kuigi ladusalt, avaldas haigekassa vähemasti survet raviasutusele kokkuleppe sõlmimiseks kannatanuga. Hetkel on see mehhanism kadunud ja olukord märksa keerulisem. Hüvitise taotlemisel puutub patsient kokku paljude raskete probleemidega.

Olukorra lahendamisele võiks kaasa aidata seadusandluse korrastamine ja medtöötajate kohustusliku tsiviilkindlustuse kehtestamine.

Pille Ilves Patsientide Esindusühingust rõhutas konverentsi finaalis, et keegi, kes täna on terve, pole kaitstud haigestumise eest, sestap on igaühele arstiabi kättesaadavus ja füüsiline turvalisus oluline. Eesti riigi edukus oleneb kogu elanikkonna tervisest ja töövõimelisusest ja igaühe õiguste realiseerumisest. Ta rõhutas, et patsiendiseaduse vastuvõtmine sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Paraku ei rahulda hetkel Eesti ravikindlustussüsteem kõigi kindlustatute huve.

Ravirahad lõpevad aasta lõpus, ravijärjekorrad suurenevad, haigekassast kaetavate ravivõtete loetelu lüheneb aasta aastalt ning ei ole piisav inimeste elukvaliteedi tagamiseks. Paljud meist ei saa madala elatustaseme tõttu välja osta arsti poolt väljakirjutatud ravimeid.

Tänases Eestis on statistilisel andmetel 99 280 inimest ravikindlustamata ehk 7 % ei saa vajalikku arstiabi. Kuigi riik on leidnud võimaluse tagada kindlustamata isikuile vältimatu abi, ei ole see piisav nende inimeste tervise tagamiseks.

Konverents tõdes, et riik on teelahkmel, kus tuleb hakata astuma konkreetseid samme terviseabi tagamisel.

SILLE MAKSIMOV