Täna on sõbrapäev

Sageli usutakse, et armastus on tugevam kui aeg. See on nii ilus, aga kõik on vastupidi. Alati on aeg tugevam armastusest.

Armastusest räägitakse veel, et ta on kõrgem kui olemine, et ta on olemise kroon.

Iidsetest aegadest teatakse, et maailma paneb liikuma armastus ja keegi ei eita, et inimeste käitumisele on otsustav mõju just kiindumusel- seksuaalkäitumisel. On ka palju näiteid ajaloost, kuidas armastus võib pimestada ja mäherduste mõttetusteni viia. Ja ometi...

... eluaeg üht naist või meest armastada - see on niisama hea, kui uskuda, et üks küünal põleb eluaeg. Seda ei usu vist enam keegi.

Kes meist pole aga olnud armunud, armastanud? Ja kas polnud seal vaimustust, hardumust ja luulet?

Õnne ja armastust on võimatu kirjeldada. Sest siis, kui ta on, on ta täiesti loomulik, nagu oleks kogu ülejäänud elu vaid üks suur kõrvalekalle.

Kui armastus on sinuga, paistab ta olevat igavene ja püsiv. Polegi nagu põhjust teda terasemalt uurida või ta külge klammerduda. Hiljem, siis kui ta on õhku haihtunud, vaatad hämmastunult oma tühja peopesa, kuhu on hõljuma jäänud pisut aroomi sellest, mis oli ja mida enam pole.

Miski pole kerge. Ka armastus mitte.

Täna on sõbrapäev.

Kus lõpeb sõprus ja algab armastus? Või vastupidi.

SILLE MAKSIMOV