Geeniuudised

* Dr Stephane Schurmans juhitud uurimisrühm Brüsseli Ülikoolist tegi kindlaks geeni, mida seostatakse diabeediga. 2. tüüpi diabeet e suhkruhaigus, mis kujuneb täiskasvanueas, on suhteliselt levinud kogu maailmas ning selle all kannatab umbes 100 milj inimest. Arvatakse, et haigust soodustab vähem kui 10 geeni. Uurimisrühm arvab, et avastas ühe geenidest, nimetades selle SHIP2, mida eelnevalt on seostatud vähiga. Geeni väljalülitamisel sündisid väga madala veresuhkruga hiired, kes peagi surid, mis lubab arvata, et geen kontrollib insuliini tootmist.

* Grant Morahani Austraalia Walter ja Eliza Hall Meditsiiniuuringute Instituudist avaldas uurimuse, mis kinnitab, et immuunsussüsteemi kontrolliv geen (IL12B), mis toodab interleukin-12 asendajat, soodustab 1. tüüpi diabeedi tekkimist. Geen avaldub inimestel erineva aktiivsusega, kuid diabeeti põdevatel on see aktiivsem.

* Washingtoni Ülikooli teadlased on kindlaks teinud geeni, mida saab seostada 1 tüüpi diabeediga, mis tavaliselt esineb lastel. Geen JM2 põhjustab oma ehituse muutumisel haruldast sündroomi, mida tuntakse nimetuse HLAAD (X-linked autoimmunity-allergic disregulation syndrome) nime all. Kõnealune defekt võib muuseas põhjustada ka diabeeti. Uurimisrühma juht Dr. Talal Chatila rõhutas, et avastatud geen on vaid üks paljudest, mille tulemusena võib tekkida diabeet. Uuring põhines kahe perekonna viie poisslapse (HLAAD diagnoosiga) vereproovide uurimisel.

* Ontario Vähiinstituudi, Toronto Haigla ja Amgen Uurimisinstituudi teadlased avastasid olulise valgu (CD45) tööpõhimõtte, mis reguleerib rakkude reageerimist mitmesugustele arengu signaalidele ning kontrollib valgete ja punaste vereliblede kasvu jm. Avastusest loodetakse abi näiteks vähi ja diabeedi tõhusamal kontrollimisel.

* Jaanuaris teatas GlaxoSmithKline, et kavatseb koos Sequenomiga koguda üle 900 DNA proovi haigetelt, kellel on 2. tüüpi diabeet, et leida haigusega seotud geene.

Ka teine ravimitootja Bayer on teatanud suurest koostööprojektist geenifirmaga CuraGen, leidmaks ühiselt uusi diabeediravimeid.

* USA teadlased on leidnud geeni, mis nende arvates kontrollib inimese bioloogilist kella. Utah Ülikooli teadlased Ying-Hui Fu ja Louis Pt?èek analüüsisid normaalse ja varase unega inimeste geneetilisi erinevusi ja leidsid, et 2. kromosoomis asuva geeni (hPer2) muundumine võib tekitada hilist ärkvelolekut ja "rasket" ärkamist. See on teadaolevalt esimene kord, kui ühte kindlat geeni seostatakse inimese käitumisharjumusega.

* Wisconsini Ülikooli uurimisrühm tegi kindlaks bakteri E. coli geenide järjestuse See on saavutus, mis tulevikus võib päästa paljude inimeste elu. See peaks võimaldama luua vaktsiinid mitmesuguste loomahaiguste vastu, mis kanduvad edasi inimestele ja võivad põhjustada kõhulahtisust ning kahjustada neeru talitust. Uurimust kirjeldava artikli autorid Fred Blattner ja Nicole Perna, kes olid eelnevalt järjestanud kahjutu E. coli geenide järjekorra, olid üllatunud, kui selgus, et kahjuliku variandi DNA (sisaldab 5400 geeni) oli veerandi võrra pikem ning sisaldas fragmente mitmetest teadaolevatest viirustest ja bakteritest.

ALEKSANDER LAANE,
AS Geenikeskuse materjalidest