Naised hüppavad teivast

Naiste teivashüppes on Eestis huvitav olukord, kaks 1974. aastal sündinud naist - Merle Kivimets ja Margit Randver - ründavad ühel ajal nelja meetrit. Õnnestumine oleks ajalooline samm.

Intrigeeriv seis. Ega te omavahel seepärast tülli ei lähe?

MERLE KIVIMETS: "Seda küll mitte. Ma arvan, et Eesti sport ainult võidab seeläbi, kui ükskõik kumb meist - ma loodan muidugi et mina - esimesena neli meetrit ära hüppab. Sellise asja pärast ei tasuks küll tülli minna."

Olete mõlemad sportinud pikka aega ja proovinud erinevaid alasid. Kumb teist enne neljast meetrist mõtlema hakkas?

Ei oska Randveri kohta öelda, millal tema hakkas, seega ei oska ka öelda, kas tema või mina, aga arvan, et me mõlemad mõtleme sellest. Muidu ei oleks mõtet kõvasti tööd teha.

Mullu ületasid väljas 3.90, tänavu on hallis sentimeeter lisandunud. Mis eelmisel aastal juhtus, et hooaeg poolikuks jäi ja neli meetrit veel ei põrmustunud?

Vigastasin end Eesti meistrivõistlustel nelja meetri esimesel katsel. Põrutasin kanna ära ja jätsin võistluse pooleli. Arvasin, et on kergem vigastus, aga selgus, et hooaja lõpp jääb ära.

Banaalne, veidi maotu küsimus - miks naine üldse teivast hüppab? Midagi head peab ses olema, muidu ju ei teeks?

Miks mitte naine ei võiks hüpata teivast! Võiks küsida, miks naine sõidab autoga? Tegelikult see ala lihtsalt meeldib. Minu kehaliste eelduste ja võimete juures kõige parem ala, kus ma võin kuskile jõuda. Ja mingil määral olen midagi juba saavutanud. Vaevalt et ma mõnel teisel kergejõustikualal oleksin Eesti rekordeid suutnud teha. Muidugi - see on ka nii uus ala. Mulle lihtsalt meeldib.

Milleks oli treenerit vaja vahetada?

Oi, see on natuke raske küsimus. Probleem oli lihtsalt isiklikul tasandil. Ma ei ütle kummagi treeneri - oma isa ja Jaanus Kriiski - kohta midagi halba. Isa nägi minuga väga palju vaeva, tegi minuga väga palju tööd. Paljugi, mis olen saavutanud, on tema teene.

Kõrvalt vaadates tundub, et ka uue treeneriga koostöö sobib ja oodata võib häid vilju?

Ma loodan ka, et klapib. Siiamaani tundub küll nii. Kõik sõltub muidugi minust, kui tõsiselt asja võtan. Arvan, et Jaanus on ses suhtes hea valik.

Oled nii suvel kui ka talvel vormis. Millal sügisel mõtlema hakkasid, et ka talvel tuleb kõrgele hüpata? Jõuad sa kiiresti vormi?

Sel sügisel jäi ettevalmistus lünklikumaks kui eelmistel aastatel. Just hüpete arvult. Ei ütleks, et vormiminek nii raske on või midagi väga erilist nõuaks. Kui tead, et võistlused hakkavad tulema, tuleb sellele ka mõtlema hakata.

Lati kohal tuleb olla osav ja kerge kui kork. Kas saad süüa kõike, mida hing ihkab?

Mul ei ole praegu mingeid kindlaid piiranguid. Söön enam-vähem kõike. Kuid kui tahta kõrgemale jõuda, siis tuleb ilmselt teha korralik menüü. Kõike pole vaja süüa. Tuleb leida õiged toiduaineid, mida millal ja kui palju vaja. Mis kehakaalu puutub, siis see ei ole mul teab mis probleem. Tuleb leida lihtsalt kehakaalule vastav teivas.

Mis on sinu ja Margit Randveri hüpetes erinev? Te ei hüppa ju ühtemoodi?

Rippesseminek on juba erinev. Ja üleval lati peal on tunnetus ja keeramine erinevad, aga jutt läheb liiga spetsiifiliseks. Hüppame küll erinevalt. Tema rohkem kiiruse ja võimsusega, mina rohkem tehniliselt. Tundub, et seal lati peal mängimisega olen osavam.

Olen veendunud, et te mõlemad raiute end ajalukku - neli meetrit alistub ruttu, sel aastal kindlasti. Mida peaksid lihvima, et see võimalikult kiiresti õnnestuks?

Kõik hakkab peale hoojooksust. Tuleb kiiremini joosta.

URMAS ESLON