Saaremaal elav noor naine on korduvalt palunud Terviselehes anda infot lamblioosi kohta. Kohalikud tohtrid on tal küll lamblioosi (giardiaasi) diagnoosinud, kuid ravi ei ole andnud tulemusi. Et see algloomakese tekitatud tervisehäire on suhteliselt sage (eelkõige ebasanitaarsetes tingimustes), tutvustame Tallinna Diagnostika Keskuse gastroenteroloogi dr. Urve Mardna abil trofosoidide (alglooma mittesuguline kasvujärk) või tsüstidena (alglooma kapsliga kaetud levikumoodus) kaksteistsõrme valendikus ja peensooles esinevaid haigustekitajaid ja nakkusohtlikkust ka teistele lehelugejatele.

Lamblioosi tekitaja on pirnja kujuga algloom, kel on kaks tuuma ja 8 viburit, mõõtmeilt vaid 20 x 10 mikronit. Liigub viburite abil, imipinnaga kinnitub soole limaskestale. Inimese nakatumine toimub tsüstide allaneelamisel saastunud veest, toiduainetest või ka tõvestatud inimese saastunud käte vahendusel. Lõimetusaeg vältab 10-15 päeva. Lambliaid võib pärast nakatumist avastada roojas 9-10 päeva möödudes. Väliskeskkonnas võivad tsüstid invasioonivõimelisena (organismi tungivana) säilida kuni kolm kuud ja näiteks saastunud joogivee kaudu inimest lamblioosi nakatada.

Kliiniline pilt on lai: paljudel patsientidel võib haigus esineda iseenesest paraneva nädalapikkuse gastriidina, mida iseloomustab kõhulahtisus, valud mao piirkonnas, gaasid, kõhu puhitus. Lamblia võib tekitada ka päraku sügelust ja pidevate ebameeldivate aistingute tõttu kergesti ärrituvust ja närvilisust. Selle haiguse juurde ei kuulu kunagi kõrge palavik ega verine väljaheide. Häiritud on rasvade imendumine, täheldatakse antikehana toimivate proteiinide taseme langust, inimene võib kõhnuda. Lamblioos (giardiaas) võib muutuda ka krooniliseks, mispuhul kõhulahtisus ja gaasivaevused vahelduvad sümptomiteta perioodidega.

Diagnoosi määramiseks võetakse proovid täiesti värskest väljaheitest. Et tsüstide arv võib väljaheites väga erinev olla, tuleb, eriti kroonilise haiguspildi puhu, võtta proove korduvalt.

Tänapäevaste ravimitega, mida arst välja kirjutab, on lamblioos (giardiaas) täielikult välja ravitav, kuid immuunsust ei teki, st inimene võib nakatuda taas isiklikke hügieenireegleid rikkudes või teise tõvestatud ja saastunud inimesega kehaliselt kontakteerudes.Tõvestatud inimeste isoleerimist ei rakendata.

Joogivett tuleb reostumise eest hoolikalt kaitsta. Pärast käimla kasutamist, enne toidu valmistamisele asumist, enne söömist ja soovitavalt ka alati pärast väliskeskkonnast tulekut peaks hoolikalt käsi pesema. Lasteasutustes tuleb nõuda järjekindlalt kõigi hügieenireeglite täitmist. Sageli ongi tõvestatud 2-5aastased lapsed, parasiidikandlust võib esineda ligi 15 % täiskasvanuist ja isegi kuni 40 % lastest. (Viimased andmed pärinevad teatmikust "Inimese parasiithaigused", autorid A,Jõgiste, T.Trei, V.Pool)

JUTA ÜTS
Urve Mardna,
gastroenteroloog